Kuigi puhkuse idee on selles, et tööd mitte teha, siis lööb ametialane kretinism paratamatult välja ja märkad tööga seotud seiku igal pool. Nii andis nädalake Egiptuses Hurghadas omamoodi laheda pildi sealsest prügisortimisest ning hea võrdlusmomendi koduse Eestiga.
Plastpudel kui olmejääde
Mitte üheski Egiptuse hotellis ei pääse sa üle ega ümber pudeliveest, sest kraanivee joomise eest hoiatatakse sind juba kodumaal ja teist korda veel bussis giidi poolt, ka egiptlased ise tarbivad kehva veekvaliteedi tõttu palju pudelivett. Samas ei garanteeri pudelivee joomine, et sa ei saa vastikut kõhuhäda – selle võid saada olenemata sellest ja paljud selle ka saavad, sest raske on vastu panna sealsele toidule, mille valmistamist sa ei suuda kontrollida, puuviljadele, mille pesemist sa pole näinud, ja kümnele muule asjale, mille võib kõik kokku võtta aklimatiseerumise alla.
Pudelivee joomine tähendab aga meeletus koguses tühje plastpudeleid, millele on päris raske hotelli piirkonnas kohta leida. Rannas jäävad silma küll kihvtid prügisortimisurnid, kuhu saab liigiti panna metalli, klaasi, paberit ja biojäätmeid, ent pudelitele kohta pole. Värvilised prügiurnid aga seisavad kui kaunistused enamiku ajast tühjana, välja arvatud paberiurn, kuhu visati paberist kohvitopse. Oma plastpudelid viskasid inimesed igal pool rannas olevatesse olmeprügi urnidesse koos suitsukonide ja muu sodiga. Paratamatult tekkis seos Eesti jäätmesortimissüsteemiga, kus pead pidevalt nuputama, mida teha oma biojäätmetega, mida kõige enam üle jääb, kuniks lööd käega ja paned selle üldjäätmetesse.
Kui kraanivett ei saa juua, siis kas on üldse alternatiivi pudeliveele?
Puhkus Egiptuses on paratamatult üks korralik plastitootmine, lausa nii, et sul hakkavad ühel hetkel lihtsalt süümekad. Meil on siin hea targutada, et loobume pudeliveest, kuna meie kraanivesi kõlbab joomiseks. Kuid mis oleks alternatiiv just seal, kus kraanivett ei saa juua ning vett klaaspudelis sa oma tripi vältel naljalt üleüldse ei kohta?
Olenevalt hotellist kohtab Egiptuses veel palju ühekordseid plasttopse, mis kallimates kohtades ilmuvad puhkajate kätte küll õhtupoole, mil rannas on mitmekordsed plasttopsid kõik juba kasutusel.
Kõrsi enam joogi sisse ei panda, ent baariletilt saab neid ise võtta. Neidki on keeruline pärast õigesse urni sortida, sest õiget urni lihtsalt pole. Meeldiv on siiski see, et mitmekordsed plastist joogiklaasid on aktiivselt kasutusel, nende kasutust kontrollib ka rannapersonal, kes korjab neid pidevalt kokku ja pärast pesu taas käiku laseb.
Samas on rand puhas ja harva on kuskil vedelemas mõnd tühja pudelit, kõrt või topsi. Kui nina just taevasse suunatud ei ole, siis näed ka, kuidas rannas peesitavad inimesed ise oma sodi urnidesse viivad ehk siis mitte päris kõik ei ole puhkusel olles jäätmete sortimisele käega löönud, vaid hoolivad keskkonnast jätkuvalt.
Koju tagasi jõudes tuleb aga jälle välja mõelda, mida teha mitme eri mõõtu kilekotiga, millesse iga üksik suveniirividin topelt pakiti. Sest kuidas sa ütled hasartsele kauplejale veel kilekottide peale ei, kui ta särab suurest rõõmust, et sai sulle jälle midagi maha müüa …
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
