“Mitmete kanalite kaudu jagatakse erinevaid soovitusi, kuidas võib enda elustiili kliimasõbralikumaks kujundada. Olgu selleks LED-lampide kasutamine, kilekottide vältimine või auto asemel rattaga liiklemine. Siiski jääb sageli mainimata nende meetmete reaalne mõju. Tarkade valikute tegemiseks on olulised analüütiline mõtlemine ja arvud,” kirjutab Ville Sokk Efektiivne Altruism Eesti MTÜ-st.
Mõju ulatuse mõistmiseks tuleks saada ettekujutus meie süsinikujalajäljest. Keskmise eestlase elustiili võimaldamiseks toodetakse aastas umbes 15 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2e). See tähendab kasvuhoonegaase, mille mõju kliimasoojenemisele 100 aasta jooksul on võrdeline 15 tonni süsinikdioksiidiga.
Kliimasõbralike otsuste mõju võib erineda mitu suurusjärku. Näiteks taaskasutades kilekotti 1000 korda hoiame ära kõigest 0,01 tonni CO2-ekvivalenti. Vältides vaid korra üle Atlandi lendamist hoiame ära 1,6 tonni CO2-ekvivalenti. Erinevus on enam kui sajakordne!
Kõikide kliimasõbralike soovituste korraga järgimine võib paljude jaoks nõuda liiga palju aega või energiat. Kui olen võimeline muutma vaid piiratud hulga oma käitumisi, siis oleks pragmaatiline valida muudatused, millel on suurim mõju edasise kliimamuutuse pidurdamiseks. Samuti on oluline teistele nõu jagades keskenduda mõjusaimatele muudatustele. Kui inimesed on valmis kuulama piiratud hulka sõnumeid, siis on kasulik nendeni toimetada tõhusaimad nõuanded.
Millised on tõhusad elustiilimuudatused?
Seth Wynes ja Kimberly Nicholas hindavad tõhusaid kliimasõbralikke elustiilimuudatusi järgnevalt (sulgudes vähendatud CO2e tonnides aasta kohta):
⦁ ühe lapse saamise vältimine (60),
⦁ autota elu (2,4),
⦁ rohelisele küttele vahetumine (2),
⦁ üle Atlandi lendamise vältimine (1,6),
⦁ koduremont energiatõhususe tõstmiseks (1,6),
⦁ rohelisele elektrile vahetumine (1,4),
⦁ elektriautole vahetumine (1,4),
⦁ taimne toitumine (0,8).
Kuid lisaks mõjule CO2-tonnides tuleks valikute tegemisel arvestada ka teiste teguritega. Vaatleme mõnda aspekti, mille on välja toonud John Halstead ja Johannes Ackva. Näiteks, millised on valiku kulutused? Auto asemel ühistranspordiga sõitmine on realistlik muutus, kuid lapsesaamisest loobumine pole paljudele vastuvõetav ohverdus. Mõni valik võib osutuda rahaliselt kulukaks. Näiteks koduremont või sisepõlemismootoriga auto asemel elektriauto soetamine.
Mõju hindamisel tuleks arvestada ka poliitilise kontekstiga. Euroopas on kasvuhoonegaaside tootmine langenud 1990. aastaga võrreldes üle 20%. Samuti on Euroopas seatud eesmärgiks kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kasvuhoonegaaside tootmise vähenemine tähendab, et meie laste ja lastelaste süsinikujalajälg on tõenäoliselt oluliselt väiksem meie omast ja seega on lapsesaamise negatiivne mõju märkimisväärselt tagasihoidlikum.
Eurooplaste valikuid mõjutab ka Euroopa Liidus rakendatud emissioonikaubandus. See tähendab, et kasvuhoonegaaside tootmisel on piir, millele vastavalt pannakse müüki load kasvuhoonegaaside tootmiseks. Suuremad energiatootjad peavad ostma lube vastavalt õhku paisatud kasvuhoonegaaside kogusele. Lubade hind kujuneb turul ning tõusev hind survestab majandussüsteemi minema üle rohelisemale energiale.
Emissioonikaubandusega riikides võib erinevate otsuste suhteline mõju muutuda. Saastava energia tarbimine Eestis suurendab lubade nõudlust, mis viib lubade hinna üles. Lubade kõrgem hind tekitab Euroopas majanduslikku survet vähem saastada, sest emissioonikaubanduse olukorras on lubade pealt kokkuhoidmine majanduslikult kasulikum. Kuna loodud süsteem ajendab niikuinii rohelisele energiale üle minema, väheneb rohelise elektri ostmisest tingitud stiimuli mõju.
Samas on emmisioonikaubanduse kontekstis näiteks elektriauto eelistamisel suurem mõju. Autokütust praegu emissioonikaubanduse süsteem ei hõlma. Elektriautosid eelistades asendame kütusetarbimise elektritarbimisega, energiatootjad peavad ostma rohkem emissioonide lube, lubade hind tõuseb ning suurendame jällegi turul majanduslikku survet vähem saastada.
Halstead ja Ackva on püüdnud tugevama kliimapoliitikaga piirkondade nagu Euroopa Liidu olukorraga arvestades kohendada eelnevalt väljatoodud valikute mõju. Nende seisukohal võiksid head elustiilimuudatused olla (sulgudes vähendatud CO-ekvivalent tonnides aasta kohta):
⦁ ühe lapse saamise vältimine (4),
⦁ autovaba elu (2,4),
⦁ elektriautole vahetumine (2),
⦁ üle-Atlandi lennu vältimine (1,6),
⦁ rohelisele küttele vahetumine (0,8).
Kuidas muuta enda süsinikujalajälg negatiivseks?
Enda süsinikujalajälje vähendamine on oluline samm kliimamuutuste ennetamiseks. Kuid mida teha, kui tahaksin enda positiivset panust suurendada sellest kaugemale? Kas oleks võimalik enda süsinikujalajälg negatiivseks viia? Annetamine on valik, mis jääb sageli rohelise elustiili soovitustest välja. Kuid annetades tõhusatele kliimamuutusega tegelevatele organisatsioonidele võime ületada keskonnasõbralike tarbimisvalikute mõju.
Coalition for Rainforest Nations(CfRN) on organisatsioon, mis koondab vihmametsadega riike. Kuna metsad seovad suures koguses süsinikdioksiidi, on metsade pindala vähenemine üks peamisi kliimasoojenemisesse panustajaid. CfRN kompenseerib tulemuspõhiselt riikide pingutusi kaitsta vihmametsi ja majandada metsa vastutustundlikult. Samuti julgustavad nad liikmesriike tegelema metsi ohustavate oludega nagu vaesus, mis võib vihmametsade piirkondades inimesi liigse raiega tegelema suunata.
Founders Pledge’i mõjuanalüüsi hinnangul suudab Coalition for Rainforest Nations vähendada tonni süsihappegaasi 0,72 USA dollari eest. Kui keskmise eestlase aastane süsinikujalajälg on 14,8 tonni, piisaks kümne-eurosest annetusest, et oma aastane süsinikujalajälg korvata. Annetades iga kuu kohvi pealt kokku hoitud kaks eurot saaksin vähendada juba enam kui kahe eestlase jagu süsihappegaasi!
Tõhusate poliitiliste muutuste eest seismine ületab samuti elustiili mõju. Tehes näiteks lobitööd puhta energia teadusrahastuse tõstmiseks võime kaudselt mõjutada kõigi inimeste süsinikujalajälge, kes teaduse abil rohelisemaks muutunud energiatootmisest võidavad.
Siiski on oluline meeles pidada, et annetamine pole indulgentside ostmine ning ei õigusta kliima suhtes ükskõikset eluviisi. Rohelisema elustiili võiksid eesmärgiks seada kõik ning annetamine võiks olla lisavõimalus enda positiivse panuse suurendamiseks.
Efektiivne altruism
Founders Pledge järgib efektiivse altruismi põhimõtteid. Efektiivne altruism on mõtteviis ja liikumine, mille eesmärk on kasutada analüüsi ja teaduslikku mõtlemist, et selgitada välja, kuidas võimalikult tõhusalt head teha. Kui sind kõnetab samuti selline mõtteviis, siis teemaga lähemalt tutvumiseks külasta lehekülge efektiivnealtruism.org.
Loe ka, kuidas arvutada välja oma lendude ja riidekapi jalajälge.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
