Hiljaaegu avati Tartus Karlovas toidujagamiskapp, kuhu võib viia tarvitamiskõlbliku toidu ülejääke. Toidujagamine on nii mujal maailmas kui ka Eestis üha enam levinud viis toiduraiskamise vastu võidelda, selle kaudu saavad eraisikud, kauplejad ja tootjad pakkuda või koguda toitu, mis muidu ära visataks, kuid kasutuskõlblikku toitu saab täiesti rahulikult anda teisele ringile ja just neile, kes seda vajaksid.
Teisele ringile viivad kogutud toitu ka nn prügisukeldujad – need, kes koguvad toitu poodide prügikastidest, tarvitades seda ise ning ülejääke teistele jagavad. Sellest oli ka “Pealtnägijas” saatelõik Evelin Ilvesega.
Oma ülejääkide jagamise juures tekib aga paratamatult küsimus toiduohutuse kohta. Selge on see, et teistele ei tohi jagada toitu, mis on halvaks läinud, kaua seisnud ja riknenud, taolised reeglid on ka näiteks Karlova toidujagamiskapi juures kirjas. Rohegeenius uuris Veterinaar- ja Toiduametilt (VTA), mida peaks toitu jagades silmas pidama, et toidu uue omaniku tervis jagatud toitu süües ei kannataks.
VTA toiduosakonna juhataja Kairi Rammjala sõnutsi tuleb ülalkirjeldatud toidujagamist käsitleda kui tavalist jaekaubandust, olenemata sellest, et toidujagamise eest tasu ei saada ning tegu pole justkui pealtnäha kaubandusega. “Selliste tegevuste juures peab olema määratud, kes vastutab toidu ohutuse eest. Oluline on, et toidu tarbimisel ja valmistamisel tagatakse elementaarne hügieen ning toit on ohutu. „Kõlblik kuni“ tähtpäeva ületanud toitu ei saa pidada ohutuks toiduks ja seda toitu ei tohiks jagada,” selgitab Rammjalg ja lisab, et toiduohutuse tagamisel ei ole oluline toidu hind, vaid selle ohutus tarbija seisukohalt, kes seda tarbib. Seega on toidujagamiskapi ja prügisukeldumise puhul oluline tagada hügieeninõudeid nagu tavalise jaekaubanduse puhulgi.
Kui tahad toitu annetada, siis mida on vaja teada?
Kõik tarbijad peaksid tegelema eelkõige sellega, et toitu ei jääks üle ehk siis tarbima targalt, tegelema probleemi ennetamisega. Juhul kui toitu jääb üle, siis selle annetamisel tuleb tagada toiduohutus. Selle jaoks on VTA avaldanud käesoleva aasta suvel juhendi „Toiduohutus annetamisel“.
Kui oled ise toidujääkide annetaja, siis on kõige parem orienteeruda järgmistest nõuetest: „Kõlblik kuni“ kuupäevaga tooteid ei tohi pärast seda kuupäeva enam tarbijale üle anda.
„Parim enne“ kuupäevaga tooteid tohib pärast selle kuupäeva möödumist tarbijatele jagada, ilma et see oleks inimeste tervisele ohtlik, kuid toidu kvaliteedi ja ohutuse eest vastutab sellisel juhul toitu jagav asutus või organisatsioon. Kontrollige hoolikalt sellise toidu kvaliteeti. Toidu jagaja peab teavitama tarbijat „parim enne“ kuupäeva möödumisest.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
