Inimesed on harjunud, et sügisel puudelt pudenevad lehed tuleb ikka hoolega kokku rehitseda ja kompostikasti vedada. Tegelikult pole selleks mingit vajadust.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütleb, et looduse olusid arvestades ei ole vaja sügiseste lehtedega mitte midagi teha. “Ei neid riisuda, puhuda või imeda. Kõik need tegevused on väga suure energiakuluga ning seega, suures plaanis loodusele hoopiski kahjulikud. Puudelt-põõsastelt sügisel varisevad lehed on looduses aastaringselt toimuvate protsesside loomulik osa. Nii on see heitlehiste taimedega alati toimunud ning nende taimede elupaikade ökosüsteemid on sellega harjunud,” räägib ta.
Ta lisab, et langenud lehtede lagunemise tulemusel jõuavad maapinnale tagasi ained, mis mulda taas loomulikul viisil väetavad, seal niiskust ja varise-kõdu-mulla struktuuri hoiavad. “Maapinnal kõduneva lehevarise all moodustub-uueneb igal sügisel varjav-kaitsev kiht, mille sees ja all väga paljud väikeorganismid, näiteks vihmaussid, paljud lülijalgsed, molluskid ja teised elavad ning talvituvad. Ja vastupidi, lehti eemaldades kulutame me mõttetult energiat, kohati on näiliseks lehtedega võitlemiseks kasutatavad viisid ja energiakulu väga rumalate mõõtmetega, ning eemaldame süsteemist seal orgaaniliselt esineva olulise lüli ja järgmistel vegetatsiooniperioodidel taimedele vajalikud toitained,” selgitab ta.
Lehed lagunevad erineva kiirusega. Näiteks pajude ja kaskede lehed kõdunevad kiiremini, tammede lehed püsivad ka maapinnal kauem. Selline on üldine soovitus puulehtede eemaldamisvajaduse kohta.
Ta tõdeb, et loomulikult võib sügisel maha langevate lehtedega käituda ka teisiti ja mõnes piirkonnas muudmoodi ei saagi: näiteks kõva kattega kõnnitee võivad lagunevad lehed libedaks muuta. Ka ei pääse riisumiseta, kui heakorraeeskirjad seda nõuavad või kui mõne haljasala hooldaja või omaniku rangelt seatud esteetilised nõuded nii ette näevad. Talvi räägib, et on neid, kes soovivad muruplatsi tehiskeskkonda ikka ja alati vaid rohelise ja ülehoolitsetuna näha ja ega selle vastu siis ei saa.
“Kuna enamikul viidatud juhtudest on ilmselt tegemist inimese poolt intensiivselt kontrollitava, näiteks kunstlikult rajatud, väetatud või kultiveeritud tehiskeskkonnaga, näiteks kultuurmuru, spordiväljaku, või kõnniteega, siis seal on mõistlik lähtuda eelpool loetletud nõuetest ja langenud lehed koristada ja läheduses sobilikku kohta komposteeruma jätta,” räägib ta.
Kuid ta soovitab tungivalt tavalises koduaias, pargis ja teeservas riisumise vajalikkuse üle põhjalikult järele mõelda. “Seal oma loomulikku ringkäiku läbivad puulehed viitavad loodusest hoolimisele,” sõnab ta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
