Nüüd, kui kütteperiood täies hoos, võib tekkida kiusatus oma ahjus või pliidi all ära põletada ka majapidamises tekkivat prügi, sest põletamine on ikka kiireim viis asjadest vabanemiseks. Nii lendavad halgude vahele tulle kasutatud mähkmed, eri sorti paberid ja pakendid, värvitud liistujupid ning mõnel juhul isegi plastesemed. Lihtne ju – vanasti põletati kõike, miks siis nüüd ei või? Kõike seda põletades aga reostatakse keskkonda ja seatakse ohtu ka inimeste tervis, sest töödeldud materjalide põlemisjäägid on mürgised ning eritavad palju tahma. Peale selle lühendab sobimatute esemete ahjus põletamine ka ahju eluiga.
Üks paber kõik …
Mida siis ahju üldse panna tohib? Kõige keskkonnasõbralikum oleks kõik jäätmed sortida, paberi- ja papijäätmed viia vastavasse konteinerisse, et need saaks uuesti ringlusse võtta ja kasutada ahjus tule süütamiseks väikseid puupilpaid, kasetohtu ja/või keskkonnasõbralikke süütekuubikuid. Kui aga tahta ahju midagi veel panna, siis sobib sinna vaid töötlemata puit, kiletamata paber ja papp. Ehk et lihtsustatult – piima- ja mahlapakid ei sobi ahju, kasutatud ühekordsed papist nõud ja küpsetuspaber samuti mitte, nagu ka läikivad ajakirjad ja reklaammaterjalid.
Kui lähtuda retoorikast, et “vanasti põletati kõike”, siis tasub ehk mõelda, et aastakümneid tagasi olid jäätmed hoopis teistsugused. Plastpakendeid oli vähem kui praegu ning tarbimine samuti väiksem. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Enamike toiduainete ümber on midagi plastist, isegi kui see “tundub” sõrmede vahel nagu paber.
Kulusid saab vähendada hoopis sortimisega
Mõnikord kasutatakse prügipõletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamises jäätmeid üldse ei teki. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse küttekoldes. Tegelikult on nii, et kui jäätmeid korralikult sortida, täitub regulaarselt äraveetav olmeprügikonteiner väga harva, sest sinna ei lähegi õieti midagi: biojäätmed kuuluvad kas komposti või biojäätmete konteinerisse, paber-papp vanapaberi konteinerisse, pakenditele on oma konteiner jne. Nii saadki prügiveoauto saab harvemini ka käima tellida – ja prügiveokulu on peaaegu olematu.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
