Ajendatuna hiljutisest snäkileiust Prisma poes, milleks olid viilutatud ja pakendatud õunad, tegin suurema treti meie toidupoodides, et näha, mida veel snäkkideks viilutatakse ja muu hulgas leidsin muidki mõtlemapanevaid tooteid.
Läbi sai jalutatud Prisma, Coop, Maxima, Rimi ja Selver. Viilutatud ja pakki pandud õunu ma enam õnneks ei leidnud. Küll aga müüvad kõik poed snäkitootena Mahe Talu puhastatud, pestud ja viilutatud kaalikat ja porgandit. Neid müüakse nii eraldi pakkidena kui ka segakooslusena: kaalikas-porgand ühes pakis. Ka porgand-nuikapsas boršisegu hakatisena on saadaval. Sealsamas kõrval on aga müügil täiesti korralik ja kena väljanägemisega lahtine porgand ja kaalikas, ka nuikapsas. Ja kurvastuseks on sealsamas kõrval jälle jälle võimalik valida supi- või ahjuroa segu, kus sees porgand, kaalikas, nuikapsas, porru jms. Kui mõne aja eest kujunes normaalsuseks osta snäkkidega nii beebiporgandit kui ka Ready to Eat krõmpsu väikest porgandit, siis nüüd paistab terendavat uus normaalsus. Küsimus siiski jääb – kui laisk saab inimene olla, et ta ei saa pestud ja puhastatud üht kaalikat ja porgandit, et oma toore köögiviljasnäki isu rahuldada?
Suuremates valmistoidulettides, eriti suur on see valik Prismas, on võimalik osta nii keedetud tatart kui ka keedetud riisi. Pakendatult karbis, isegi nii, et saad valida, kas ostad pool kilo või 200 grammi keedutatart. Minu arust me ei peaks enam tootjalt küsima, miks nad nii teevad, vaid juba peeglisse vaatama. Me ei peaks enam vinguma selle üle, et me palgad on väiksed või et toidupoes on hinnad liiga kõrged. Võiks olla hoopis uhked, et näed, me oleme lausa nii rikkad, et ostame poest keedetud tatart, mille kilohind ületab kahekordselt keetmata tatra hinda. Kui meid ei huvita see, mida me õhtul oma perele lauale paneme või ise sööme, siis ei peaks meid karvavõrdki huvitama see, mis hinnad toidupoodides on. Kaupmees pakub seda, mida ostja nõuab. Võibolla oleks mõistlik seal peegli ees ka küsida endalt, mis järgmiseks? Äkki tahaks tavamunade kõrval saada ka kümneses või kuueses pakis keedetud ja kooritud mune? Või juurviljaletis äkki ostaks koorimata sibula asemel kooritud ja siis eraldi toodetena viilutatud, hakitud, peenestatud versioone?
Juurviljalettidelt vaatab vastu veel üks “tore” üllatus. Nimelt šampinjonid, mis nagunii on küllalt kiirelt välimust kaotav kaup, on müügil nii pakis kui ka viilutatud kujul pakis. Siinkohal tahaks kiita Maximat, kus šampinjone saab osta ka niisama lahtiselt. Üldse on Maxima puu- ja juurviljade osakond teiste poodidega võrreldes kõige pakendivabam.
Liikudes tavajuurikate juurest maheletti juurde, siis Mustakivi Rimis torkas silma see, et mahejuurikatele on siiski kile ümber pandud, olenemata sellest, et see on eraldi mahejuurikate müümiseks mõeldud ala ja seal nad ei puutu kokku teiste mittemahedate variantidega.
Üliveider on aga Selveris näha hoopis sellist asja – pooleks lõigatud ja pakendatud granaatõun. Oleks siis, et keegi sooviks ühe poole kaupa osta, aga sellisena ju ei saagi. Milleks siis üldse seda vilja poolitada. Pealegi kaotab see sedasi kohe oma värskust.
Eks leida võib paljutki ja vinguda ka. Me oleme aga valikulised vingujad või mugavusvingujad, kuidas tahate. Näiteks, miks keegi ei vingu aurutatud peedi üle, mida müüakse tervena või riivitult? Ma tean küll miks, sest nii laisad me tõepoolest oleme, et peedi keetmist ette võtta. Ja kui pood selles osas meile vastu tuleb, siis miks mitte…
Loe ka: Kurb üllatus: Eesti pood on asunud õunaviile kilesse ja plasti pakendama
Miks ometi on ökopuuviljad poes pakendatud?
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
