Sel sügisel kolisin uude kohta, milleks ei saanud miski muu kui üks roheline suur puumaja Karlova südames. Minu uuel kodul on toredalt ruumikas aed, päevalillepeenar, lõkkeplats, kasvuhoone, päikeseline veranda. Kõik on tore, ent ühe nullkulutaja jaoks on aga kõige olulisem, et majas sorteeritaks ka agaralt prügi. Aias on küll komposter, ent prügikonteinereid on ainult üks. Neljale korterile on tellitud suur 800 liitriline segaolmejäätmete konteiner. Segaolmejäätmete konteiner tähendab aga üldjuhul üht – organiseeritud sihikindlat sorteerimist ei toimu.
Kuidas aga vähendada olmejäätmete hulka? Kuidas säästa loodust ning hoida kokku rahas?
Seadsin endale juba viis aastat tagasi eesmärgi, et ma ei pane olmejäätmete konteinerisse mitte midagi. Ma soovin, et kõik jäägid, mida mina oma elutegevusega tekitan, saab suunata ümbertöötlusesse. Tegelikkuses on sääraseid tooteid ja asju, mida saabki panna ainuüksi olmejäätmete konteinerisse, väga vähe. Enamiku jäätmetest saab panna pakendikonteinerisse, kompostrisse, viia jäätmejaama või suunata teisele ringile. Juba ainuüksi tooteid ning teenuseid valides tasub mõelda, kuhu ma saan selle hiljem “ära visata”. Näiteks ei kasuta ma ühtegi ühekordselt kasutatavat toodet, nagu kummikindad, plastvarrega kõrvatikud, meigieemalduspadjad. Sellest mõttekäigust tingituna saab igaüks meist panustada väiksemasse prügitootlikkusse. Kas see ka rahas väljendub?
Eesmärk on kulutada vähem raha prügile
Võtsin ette, ning asusin uurima oma kortermaja näitel kas prügi sorteerides on võimalik ka praktikas prügiarveid vähendada.
Olles palju Tootjavastutusorganisatsiooni tasuta pakendiveo teenustest kuulnud, võtsin nendega ühendust ja uurisin oma kortermaja võimalusi. TVO pakub tasuta võimalust kõikidele Eesti elanikele avalikus ruumis kasutamaks pakendipunkte, kuhu võib viia kodumajapidamises tekkivaid pakendeid. Lisaks pakub organisatsioon teenust, milles viiaksekorter- või eramajade juurest ära tasuta pakendijäätmeid. Seega, prügi sorteerimise mugavus tuuakse inimesele koduuksele kätte.
Selgub, et minu majale on paslikuim pakendikotiteenus, mis on kortermajale igati tasuta. See tähendab, et elanikke varustatakse vastavate kollaste 150-liitriste kottidega ning iga 28 päeva tagant viiakse ära ka sinna sisse kogutud pakendid.
Teenusega liitumine aga vähendab seni olmejäätmete konteinerisse pandavat jäätmemahtu, mistõttu kortermaja võib tellida omale poole väiksema konteineri. Minu kodu näitel on tegu ligi igakuise 15-eurose kokkuhoiuga.
Küll aga selgub, et kõik asjad siin maailmas ei ole tasuta. Senise jäätmeveokorraldajaga, kelleks selle loo puhul on Ekovir OÜ, on tarvis muuta leping ning paigaldada uus konteiner. Kuigi väiksema konteineri tühjendus on kuu lõikes poole odavam, siis maksta tuleb sellegi poolest vana konteineri pesemise eest. Antud ettevõtte puhul, kellele vana konteiner kuulub, küsib pesemise tasuks 30 eurot. Seega – esialgu tuleb maksta väiksema prügikoguste eest topelt rohkem, ent juba kahe kuuga teenib see väike investeering end tasa.
Kui küsida endalt, kas sorteerida või mitte, siis õige vastus, seda nii keskkonna, kui ka oma rahakoti seisukohalt, on jah. Prügi vähendamine ning sorteerimine maksab vähem.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
