Natuke pühendumist ja endale kasutuks osutunud asjadele leiab väga ilusasti uue kodu.
Olen arvamusel, et me tarbime riideid, kodutehnikat, toitu, meelelahtusteenuseid jms liiga soodsalt. Eks isegi olen toitnud seda ringi kui ostelnud kiirmoodi, seda natuke aega suus mätsutanud ja seejärel kauba teisele ringile saatnud Uuskasutuskeskusesse või andnud lihtsalt tasuta asjade gruppides ära. Pole siin midagi imestada, kuna kogu tarbimisring on tehtud meile hõlpsaks. Osta, kasuta, müü, anna ära või viska minema. Imeväikeste summadega saab selga jopi, kaenlasse rüperaali ja varba otsa firma tossu. Vähesed meist tegelikult kannavad asju ribadeks. Ennem jõuab juba kümnendat korda uue asja isu peale tulla kui üks väike auk või värviplekk ligi tikub.
Inimene tüdineb oma keskkonnast ja selles olevatest tarbeesemetest kiiresti ära. Muutus mõjub alati värskendavalt ja innustavalt. Kui varem olin ma väga selle poolt, et kõik mõtetud ja ebavajalikud asjad tuleks kindlasti šokiteraapia stiilis ära anda, kinkida, maha müüa või mis iganes moel neist lahti saada, siis enam ma nii ei arva. Üks asi on kindel – ma ei taha toita oma impulsiivsete ostude kui ka lahkete annetamistega tarbimisringi. Selle saavutamiseks rakendan ma ebavajalike asjade eemaldamiseks oma elus nende müümist. Inimesed peaksid samuti rohkem müüma, vähem andma. Miks mitte võtta kasutusele moto – kui ostad, pead suutma selle ka maha müüa?
Olenemata sellest, et tänapäeval on niivõrd palju erinevaid müügiplatvorme, teab igaüks, et äritsemise protsess ei ole kuigi lihtne. Paljud kurdavad, et müüvad näitks oma rõivaid Facebookis, komisjonikaupluses ja mõnes äpis, aga ometi võtab kõik see palju aega ning tooted antakse poolmuidu ära. Pole imestada, et igaüks ei viitsigi säärast pikka protsessi ette võtta ning viib oma asjad lihtsalt Uuskasutuskeskuse ukse taha.
Viimasel aastal olen väga hoolega üritanud müüa kõike seda, mida mul enam tarvis ei ole. Hiljuti on omale uue omaniku leidnud kaks raamatut ja lauamängu, üks kaamera, õlipastellid, mõned akrüülvärvid, pinsetid, kera traati, vanad päikeseprillid, suur hunnik rõivaid, paar meetrit kangast, väikesed kangasteljed, posu lekaale ja palju muud.
Katseta erinevaid (müügi)kanaleid
Minu kaks lemmikut kohta näiteks rõivaste müümisel on kirbuturud ja facebookigrupid. Ka nende puhul olen ma proovinud erinevaid taktikaid. Olen jalga katsetanud erisugustel kirbuturgudel Tartus ja Tallinnas, väikestel ja suurtel, iganädalastel turgudel kui ka festivalidel. Minu kogemusest lähtudest peab kirbukas olema paraja suurusega – mitte liiga väike, mitte liiga suur. Samas aga võib üllatuda ka natuke viltu läinud üritustel. Näiteks osalesin ma paar aastat tagasi Tallinnas A.H. Tammsaare muuseumi hoovi kirbukal. Üritus oli pisi-pisi, külastajaid vähe, ent sellest olenemata sain ma päris palju asju müüdud (riided, raamatud) ja kirsiks tordil kohtusin oma püsikliendiga, kellele ma tänaseni kleite teen.
Facebookis on müük üpriski vaevaldane, seal seisneb õnnestumise võti õiges grupis olemises. Vahel läheb õnneks siin, vahel seal. Kõige paremini aga töötavad väikesed, kuni 300 liikmega grupid, kus ei käi mitte lihtsalt pime müümissiplemine, vaid inimesed on huvitatud teiste müüjate kaubast või tegu polegi otseselt ostu-müügi suunitlusega kogukonnaga. See tähendab seda, et kokku on kogunenud spetsiifilise huviga inimesed, kellele antud huviga toodete või ka teenuste pakkumine on sobilik. Näiteks kunstitudengite grupis passib hästi müüa akrüülvärve või traati. Ära aga päris spämmima ka asu.
Katseta lisaks muid kanaleid, nagu näiteks telefoniaplikatsioon Basaar (https://www.thebasaar.com/), komisjonikauplused (Tallinnas nt A.G.A.N, Tartus Võru Varblane). Basaari äpp võtab vahelt 20% tootehinnast, komisjonikauplused teevad tavaliselt 100% juurdehindluse. Ma aga kindlasti ei soovitaks ühte kohta endale pesa teha, müügivõrk peab olema laiahaardeline.
Katseta erinevaid aegu
Seda teab igaüks, et talveriideid müüakse külmal ajal ja suveriideid kuumal. Ka virtuaalmaailmas on omad kuumad ja külmad ajad – reede õhtud on näiteks need, mil interneris liiklemise sagedus on madalam kui esmaspäeva hommikul või kolmapäeva lõunal. Ära postita oma kõiki asju korraga, vaid kuula maad.
Paranda vead headeks
See on üks suurimaid vigu, mida inimene oma tarbeesemetega teha saab – müüakse katkisi tooteid või hoopistükis jäetakse see samm vahele ning visatakse ära. Kui mul näiteks kingad katki lähevad ja ma otsustan, et ma ei soovi neid enam ise kanda, siis ma kindlasti mitte ei viska neid ära ega anna sellises olekus kellelegi teisele. Ma lasen toote ära parandada või teen seda ise.
Kui parandada ei saa, ära peida vigu. Hea tava on ostjat teavitada kõige pisemast plekist jakivoodril või kriimust ipodi ekraanil.
Head fotod
Kas oled tähele pannud, et epoodides näidatakse tootefotodel kuidas toodet kasutada? Pakendist ei ole üldiselt juttugi. Tavakauplus on koht, kus inimene teeb ennatlikke otsuseid pakendi põhjal. Internetist ostes on aga oluline teiste inimeste arvamus ja fotode kõnekus. Seega, kui võimalik, näita kuidas toodet kasutatakse või kuidas seda kantakse. Üks foto võiks olla kindlasti materjalist endast. Väldi toote ametlikke tootefotosid, kuna ostjad soovivad näha toote tegelikku seisukorda. Lisaks on ostja usaldus suurem.
Põhjalik kirjeldus
Hoidmaks kokku huviliste aega ja kannatust, pane tootega koos kaasa sisukas kirjeldus. Kaasa võimalikult palju mõõte, iseärasusi. Kirjelda, kuidas toodet hooldada, kui kaua oled seda kasutanud, mis on müügi põhjus. Kui sul on tekkinud toodet kasutades mõni hea nipp – jaga seda! Asjade müümisel on ääretult oluline, et toode leiaks omale hea omaniku. Muidu jääbki põrsas kotis kasutatud asjade turule ringlema.
Õiglane hind
On aeg lõpetada kahekümnesendiste müügiartikklite tootmine. Kui sa müüd liiga odavalt, solgid turgu. On arusaadav, et soovid asjadest lahti saada, aga sentide kogumise asemel vii asjad Uuskasutskeskusesse. Palju on arutatud ka selle üle, et kui toode on saadud poolmuidu või väga odava hinnaga, siis kas peaks toodet müüma selle või odavama hinnaga. Mina olen kahe käega siiski selle poolt, et tootel peab olema õiglane hind. See, millega toode algselt osteti ei ole oluline, pigem on see kellegi teise kaotus.
Kannatlikkus on edu võti
Mul on üks pluus, mis on mul olnud müügil kirbuturul, komisjonikaupluses, Basaaris, facebookis ja kus iganes veel. Pluus on ise eeskujulikult korras, näeb hea välja, hind ei ole kirves. Sellest olenemata seisab teine ikka nukralt mu kapis ja ootab. Ma ei usu aga et ma peaksin a) andma selle kümne sendiga ära või b) viima Uuskasutuskeskusesse. Küll tuleb tema prints valgel hobusel!
Raske on tegeleda asjade organiseerimisega, kui neid on palju. Seetõttu tasubki ostu-müügi protsessi võtta aeglaselt, tasa ja targu. Proovi müüa kord nädalas midagi. Vaata kriitilise pilguga üle oma vara. Kas miski seisab juba aasta nõnda, et seda pole kasutanud mitte keegi? Kas kelder, panipaik, sahver ja pööning on asju täis? Kas majapidamist on raske koristada ning sa ei leia asju üles? Võta ette ning tee oma elukorraldus korda. Kui kaupa on palju, mida kas teisele ringile heategevusse saata või müüa, siis korralda aiamüük või pop-up tasuta asjade pood. Miks mitte oma naabrid kampa kutsuda ning ühiselt oma vanast kraamist lahti saada?
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
