Teadus- ja ärilinnak Tehnopol on seljad kokku pannud ettevõtetega MÖMesi ja Aiotex ning paigaldanud pilootprojekti raames Tehnopoli linnakusse kolm nutikat korpusmesitaru. Tarudesse integreeritud tehnoloogia võimaldab jälgida erinevaid näitajaid, mis annavad aimu, kui mesilaste elamistingimustes on toimunud nende heaolu ohustavaid muutusi ja vaja on mesiniku sekkumist.
Tehnopoli ärihoone katusele paigaldatud tarude tehnoloogia võimaldab jälgida sisemist temperatuuri, suhtelist õhuniiskust, CO2 taset, VOC-d, ümbritsevat valgust ning heli- ja õhurõhku. Kogutud infole lisatakse ilmajaama reaalaja andmed ning edastatakse pilveserverisse. Anduritega kogutud info põhjal otsivad Tallinna Ülikooli ja Maaülikooli teadlased mustreid, mis annaksid märku, kui mesilaste elutingimustes on toimunud oluline muutus. Seeläbi saab mesinik teada, kui probleemseid olusid on vaja parandada. Tarude tehnoloogiat varustavad elektriga juuresolevad päikesepaneelid.
Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuhi Ragmar Saksingu sõnul on projektiga võimalik nii mesinike, mesilaste kui linnaku inimeste elu parandada. “Tehnopoli eesmärk on aidata kaasa tipptasemel tehnoloogiate sünnile ja arengule. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtu juures on oluline roll testimisel. Tehnopol on olnud asutamisest saadik innovatsiooni testplatvorm ja aidanud sellega kaasa tõsiste probleemide lahendamisele. Hallates arvukalt tarusid, on raske hoida pidevalt silma peal mesilaste heaolul. Tehnopolis testitav uudne tehnoloogia teeb selle märkimisväärselt kiiremaks ja lihtsamaks. Lisaks sellele saame projektiga linnakusse looduslähedasemat keskkonda luua, mis on rekreatsiooniks ja vaimujõu taastamiseks oluline,” sõnas Saksing.
Ettevõtte MÖMesi mesinik Allan Liht näeb projektil suurt potentsiaali. “Nutitarusid ja andureid on välismaal tegelikult mesilaste heaolu jälgimiseks juba katsetatud. Kuna aga oleme sellesse projekti kaasanud Tallinna Ülikooli ja Maaülikooli teadurid, siis loodame, et saame andmete analüüsi käigus ennetada ka sügavamate probleemide, näiteks haiguste tekkimist tarudes, mis aitaks mesinikke nende töös palju edasi,” selgitas ta.
Liht lisas, et projektiga loodetakse ka linlaste seas mesindust populariseerida. “Tihti sobib ka linnakeskkond mesilastele toimetamiseks. Mesilaste lennuraadius on umbes kolm kilomeetrit ning kuna linnaruumis on ohtralt õitsvaid pargi- ja viljapuid, põõsaid ja muid taimi, siis on mesilastel korjemaad piisavalt,” sõnas Liht.
Aiotexi tegevjuhi Urmas Eero sõnul võimaldab pilootprojekt ettevõttel enda lahendusi katsetada uudses kontekstis. “Mesitarude projekt on meie jaoks hea näide, kuidas innovaatiline lähenemine ja tehnoloogia võimaldavad lihtsate vahenditega keerukaid probleeme lahendada. Tavapäraselt kasutatakse meie andureid, seadmeid ning pilveplatvormi tehaste ning kodude sisekliima jälgimiseks, nüüd on kokku sattunud kodu ja tehas, kus elanikeks ja töölisteks on hoopis mesilased,” rääkis Eero.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
