Selgitame asja – mida üldse tähendab kliimaneutraalsus?

Foto: Pixabay

Kliimaneutraalsus on otsetõlge inglisekeelsest terminist climate neutrality ja selleks nimetatakse seisundit, kus üks piirkond ei paiska õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem parasjagu siduda jõuab. Seega tuleb kokku kasvuhoonegaaside summaks null.Hetkel paisatakse maailmas õhku aga märksa rohkem kasvuhoonegaase, kui neid seotakse, ja seda ka Eestis. See põhjustab aga kliima muutumist, globaalset soojenemist ning teadlased on kindlaks teinud, et kui asjadel lastakse minna, siis jõuab kriitiline 1,3-kraadiline tõus kätte juba kümne aasta pärast.

Kliimaneutraalsus terminina on juurdunud kõigis suuremates keeltes ja see võib tekitada segadust, sest eesti ja inglise keeles on selle sõna sisu pisut erinev. Eesti keele instituudi vanem-keelekorraldaja Tuuli Rehemaa selgitab, et neutraalne tähendab eesti keeles ‘erapooletu’, ’iseloomulike omaduste või tunnusteta’ või lausa ‘mittetoimiv’. Inglise neutrality on eesti keeles neutraliteet, erapooletus, sekkumatus, seega võib mõista, miks on kasutusele võetud just see sõna näiteks “kliimatasakaalu” asemel.

Omajagu küsimusi võib tekitada ka termin kliimamuutused. Miks meil räägitakse kliimamuutustest, kui tegelik sisu peegeldab eesootavat katastroofi. Kui kasutada muutuste, mis on passiivne tegevus, asemel kliimakriisi või kliimakatastroofi, võib sõna taga peituv olukorra tegelik ulatus ehk paremini mõistetav olla.

Et mõista kliimaneutraalsuse sisu paremini, siis võib tõmmata mitmeid lihtsustatud paralleele meile tuttavamate teemadega, millega me kuigivõrd paremini toime tuleme kui kliima eest hoolitsemisega. Näiteks tervisliku toitumisega.

Kui soovime tervislikult toituda, peame jälgima, et sööksime sama palju, kui parasjagu ära kulutame. Vastasel juhul tekib ülekaal ja meid ohustavad terviseprobleemid. Samuti peaksime sööma võimalikult palju värsket, vitamiini- ja toitaineterikast toitu. Kliima kontekstis tähendab see taastuvenergia kasutamist, kliimanutikate liikumisvahendite kasutamist, keskkonnasõbraliku (võimalikult kodu piirkonna lähedase) toidu tarbimist.

Kui me ei soovi, et globaalne soojenemine jätkuks, siis tuleb kraanid kinni keerata ehk lõpetada kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamine. Sama teeme ju ka saunas – kui kütame sauna ja leiliruumis on temperatuur juba piisav, siis me lõpetame kütmise.

Mida saab igaüks kliimaneutraalsuse saavutamiseks teha igapäevaselt?

Küsisime nõu Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdilt Piret Väinsalult, mida saab igaüks ise teha selleks ära, et kliimaneutraalsusele kaasa aidata. Väinsalu sõnutsi on kiireks kliimamuutuse leevendamiseks tarvis süsteemsest muutust ja ainult üksikisiku panusele siin lootma jääda enam ei saa, kuigi sellele väga sageli rõhutakse. Kõige kaalukamaid samme kliimamuutuse pidurdamiseks saavad teha poliitikud ja ettevõtted, kelle tegevus sõltub paljuski ka avalikust survest. Sestap, vii end teemaga kurssi ning räägi kliimaneutraalsusest, kliimamuutusest ja selle leevendamise võimalustest oma sõprade ja perega, avalikel üritustel, arvamuslugudes jm.
“Nõnda muutub ka olulise kaaluga keskkonnasõbralike sammude tegemine lihtsamaks. Näiteks, kui Eestis ja kogu Euroopas toodetaks vaid taastuvenergiat, siis ei peaks me oma elektripaketi pärast muretsemagi, või kui linnas on rattasõit mugavaks tehtud, saame palju rohkem keskkonnasõbralikke transpordivahendeid kasutada,” selgitab Väinsalu.

Kui tahad, et sinu süsinikjalajälg oleks väike, siis saad astuda praktilisi samme

  • Vali koju või kontorisse rohelise energia pakett ja tarbid energiat säästlikult. Näiteks tagavad positiivse kliimamõju EKO-energia märgisega pakkujad.
  • Eelista liikumiseks oma jalgu, jalgratast ja ühistransporti ning vähenda, jaga autot või väldi auto kasutamist üldse. Seda soodustab mitmetes piirkondades tasuta ühistransport ning võimalus laenutada linnarattaid. Samuti võiks planeerida oma puhkusi nõnda, et lennuki asemel liiguks võimalusel enam nt rongi või laevaga.
  • Eelista minimalistlikku elulaadi, vähenda tarbimist – osta endale ainult seda, mida päriselt vajad. Asju, mida vajad harva, saab laenata ka sõbralt või mõnest asjakohasest laenutusest. Kui ikkagi ostad uusi asju, eelista kvaliteetseid, säästlikult toodetud ja võimalikult pika elueaga tooteid.
  • Toidupoes eelista tooteid, mis on pakendamata või vähese pakendiga. Üha enam saab nii turult kui ka kauplustest osta tooteid enda korduvalt kasutatavatesse anumatesse.
  • Söö võimalikult palju kohalikku ja taimset toitu ning väldi toidu äraviskamist!
  • Sorteeri jäätmed.

Küsimused alternatiividest

Nagu iga muutusega siin elus, siis ei toimu kõik üleöö ning valmislahendusi, nii et midagi teekonnal punktist A punkti B, ei muutu, pole olemas. Siinkohal on igal ühel võimalik kaasa mõelda. Mida sina saad teha ja oma ideedest ka avalikult teada anda. Kui sul näiteks on nii, et sul kodu lähedal ei ole sorteeritud prügi jaoks eraldi konteinereid, vaid pead selleks autoga kaugemale sõitma, siis võib sul tekkida küsimus, et mida ma üldse sellest prügist sordin, kui pean selle äravedamiseks kasutama autot. Kui küsid nõu ja räägid inimestega sellest, siis võib keegi tulla mõne idee peale. Näiteks annab prügi äraviimise ühildada mõne suurema poeskäiguga, mis nagunii tehakse paratamatult ning sageli just autoga. Näiteks Tartus saab tellida pakendi äraveo maja peale eraldi, selleks tuuakse suured kollased kotid, ära viiakse kord kuus ja see on tasuta. Hoovile on võimalik luua oma kompostikast, kui on eramaja jne.

Või viskame mõne küsimuse õhku praegu lugejatele – meie kliimas ei saa kuigi kaua jalgrataste ega ka elektritõuksidega sõita, mis on kliimasõbralikud liiklusvahendid. Millega sõita talvisel ajal? On meil ikka nii palju ühistranspordivõimalusi kõigil?

Meil viivad emad-isad lapsi kooli autoga, sageli elatakse linnast väljas ja koolid on linnas. Mida teha? Mida pakud perele, kellel on selgelt mugavam koos linna sõita, teha seda soojas autos, millesse mahuvad kõik päevaks vajaminevad kotid (mida on koolilapsel teinekord mitme kilo jagu). Mida pakud neile?

Kui saabub kliimaneutraalsus, kuidas siis edasi peaks tegutsema?

Oletame, et me saame kliimaneutraalseks. Ideaalis on pilt siis ilmselt selline, et selleks ajaks on nii inimesed kui ettevõtted, ühiskond laiemalt oskused omandanud, kuidas käituda. Kui tahame kaasa aidata globaalsele jahenemisele, peame oma igapäevategudes midagi muutma või jätkame samamoodi nagu neutraalseks saades.

Rahvaalgatuse “Eesti kliimaneutraalseks aastaks 2035” eestvedajad ning selle allkirjastanud ligi 3000 inimest soovivad, et Eesti saavutaks kliimaneutraalsuse hiljemalt 2035. aastaks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Piret Väinsalu selgitab tausta: “Eesti on kogu maailmas CO2 heite poolest inimese kohta esirinnas ning Eesti kasvuhoonegaaside emissioonid ei ole sisuliselt muutunud peale 1993. aastat, mil heide vähenes seoses NSVLi lagunemisega. Me ei ole 26 aasta jooksul olulisi samme oma heitmete vähendamiseks astunud.”

Kui Eesti oli tänavu juunis toimunud kohtumisel üks neljast Euroopa Liidu riigist, kes ei toetanud eesmärki saavutada ELis kliimaneutraalsust aastaks 2050, siis eelmisel nädalal ütles peaminister Jüri Ratas lõpuks välja, et toetame siiski seda eesmärki. “Mida sisuliselt tähendab valitsuse välja öeldud eesmärk ja kas Eesti ka reaalselt selles suunas tegutsema hakkab või püüab hoopiski statistikaga mängida, alles selgub. Näiteks naaberriik Soome on juba seadnud endale eesmärgi saavutada neutraalsus aastaks 2035 ning tegutseb jõudsalt selles suunas, ” tõdeb Väinsalu ja täpsustab, et kui on saavutatud kliimaneutraalsus ehk olukord, kus riik, Euroopa Liit või ideaalis kogu maailm ei heida rohkem kasvuhoonegaase, kui seob (n-ö netonull), siis sealt edasi võiks püüelda selle poole, et seome kasvuhoonegaase rohkem, kui heidame. Seda saab teha näiteks ökosüsteemide taastamise ja säilitamisega, nt süsinikku siduvate soo- ja metsaalade laiendamisega.

Praegu on oluline hakata kasvuhoonegaase atmosfääris vähendama, et kliimasoojenemine kiiremini kontrolli alla saada – isegi kui oleme kliimaneutraalsed (st kasvuhoonegaase rohkem juurde ei paiska), on nende hulk atmosfääris juba nii suur, et mõjutab veel kliimat aastakümneid.

“Kui neutraalsus on saavutatud, siis peaksime kindlasti sama säästliku eluviisiga jätkama (vt ka soovitusi ülal). Siin peavad oma panuse andma kõik osapooled – nii riigid, tootjad kui ka tarbijad,” märgib Väinsalu.

Kui soovid teemast rohkem teada, siis loe edasi SIIT. Jälgi ajakirjandust, kuula inimeste ideid ja mõtle (kriitiliselt) kaasa.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.