Eesti elanikud muretsevad Skandinaavia ja Baltimaade elanikest enim toidu- ja tarbekaupade ülepakendamise pärast, selgus Orkla Eesti tellimusel läbiviidud uuringust.
35 protsenti Eesti elanikest näeb probleemi tarbekaupade ülepakendamises, kõige vähem rootslased ja soomlased, 18 protsenti mõlemas riigis.
„Ühtpidi ollakse mures, aga teistpidi ei jõua eelistused keskkonnasõbralikemate pakendite osas ostukäitumisse,“ tõdes Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare kolmapäevasel toiduainetööstuse aastakonverentsil.
Uuringu järgi hoiduvad plastikpakendistest kõige vähem Eesti elanikud üheksa protsendiga, kõige enam rootslased 29 protsendiga.
Samuti tegelevad kõige vähem toiduraiskamise vähendamisega Eesti elanikud 60 protsendiga, kõige enam taanlased 72 protsendiga. Seitsme Skandinaavia ja Balti riigi võrdluses ostavad kõige vähem täitepakendeid Eesti elanikud 16 protsendiga ja enim rootslased 44 protsendiga. Kõige vähem sorteerivad pakendeid lätlased 42 protsendiga, nende järel on tagantpoolt teised eestlased 46 protsendiga, kõige enam sorteerivad pakendeid rootslased 79 protsendiga.
„On märgiline, et kolmandik eestlastest ei usu üldse, et kliimakriis eksisteerib,“ ütles Kaare. „Me uurisime ka seda, kui mures ollakse pakendite keskkonnamõju üle, mis pole valmistatud ringlusse võetud materjalidest või mida ei taaskasutata, siis eestlased on oluliselt rohkem mures, kui lätlased või leedukad. Siin on ilmselt oluliseks argumendiks Eestis kasutusel olev pandipakendisüsteem, mis võimaldab pakendiprobleemi teatud osas lahendada. Lätis ja Leedus sellist süsteemi minu teada veel ei ole,“ lisas Kaare.
Uuring viidi läbi möödunud aasta oktoobris seitsmes riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Norras, Rootsis, Taanis, Soomes. Igas riigis oli valimis 1000 elanikku.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
