Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on Euroopa kliimapaketi läbirääkimistel üks olulisimaid valdkondi kõik põllumajandusega seonduv, kuna sektorile seatud eesmärgid pole Eesti jaoks isegi teoreetiliselt täidetavad.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas täna avalikul istungil koos majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ning keskkonnaminister Erki Savisaarega Euroopa kliimapaketi “Fit for 55” mõju riigieelarvele ja majandusele. Paketi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 55 protsenti.
Lisaks põllumajandussektorile näeb Aas paketi suuremaid murekohti Eestile transpordi- ja merendusvaldkonnas. Transpordisektori puhul oli ministri sõnul ambitsioonikas juba ka eelnev eesmärk, mida komisjoni ettepaneku kohaselt tõstetakse nüüd veelgi.
Merenduses aset leidvad muutused peaksid Aasa hinnangul aga toimuma läbi Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO). “Kuna merendus on globaalne, oleks need muutused kõikjal. Põhjus on see, et kui teeme muutuseid siin Euroopa ja Läänemere piirkonnas, siis tegelikult võime me lihtsalt kahjustada oma ettevõtete ja sadamate konkurentsivõimet,” toonitas minister.
Aas tõi näiteks, et kui kehtestatakse teatud reeglid laevadele, mis külastavad Euroopa sadamaid, siis näiteks Sillamäel asuva sadama asemel suunduks nood naabruses asuvatesse Vene sadamatesse ning keskkonnale sellega mingit reaalset kasu ei oleks.
Savisaar tõi arutelul välja, et kõik kliimapaketis seatud eesmärgid on tegelikkuses vaid nii-öelda kavand ning arutlus nende üle nii Euroopa kui riigi tasandil alles käib.
“Ametlike seisukohti, mille riigikogu oleks kinnitanud meil veel pole. Seetõttu on äärmiselt oluline, et jõuaksime ka ametlike seisukohtadeni, millega Euroopas istuda laua taha ja läbirääkimistel osaleda,” toonitas keskkonnaminister.
Aas aga nentis, et läbirääkimised saavad tõenäoliselt olema pikad, kuna mitmed riigid leiavad, et nende jaoks on kas üks või teine samm liialt ambitsioonikas.