Keskkond

Eesti veetarbija on Euroopa keskmisest säästlikum

F: Pixabay

Energiakriisi valguses tasub lisaks elektritarbimisele tähelepanu pöörata ta muude ressursside säästlikule tarbimisele. Eesti suurim veeteenuste pakkuja Tallinna Vesi tegi 2021. aasta statistika põhjal kokkuvõtte Eesti inimeste veetarbimise harjumustest, mis näitab, et kuigi veetarbimine on mõnevõrra kasvanud, kasutatakse Eestis vett Euroopa keskmisest säästlikumalt.

Loe ka sellest: Veekasutuse vähenemine Eesti taasiseseisvumise algusest on olnud märkimisväärne
Vaata, kui palju vett kulutavad su kodukandi elanikud
Reovesi on paksult koroonaviirust täis, aga miks veepuhastusjaama töötajad haigeks ei jää?

Tallinlane tarvitab ööpäevas vähem kui 100 liitrit vett

Tallinna Vee 2021. aasta andmed näitavad, et keskmine Tallinna eratarbija kasutas ööpäevas 98,6 liitrit vett. Ligikaudu sama palju vett kulus pealinlasel ka 2020. aastal, aga võrreldes 2019. aastaga on kodune veetarbimine kasvanud keskmiselt 5-10 liitrit ühe inimese kohta ööpäevas.

Võrreldes koroonaeelse ajaga veedavad inimesed rohkem aega kodus nii tööd tehes, õppides kui ka vaba aega veetes. Äripindadel nagu näiteks kontorid, hotellid, veekeskused, spaad ja spordiklubid tarvitatakse vett mõnevõrra varasemast vähem. Seega võib öelda, et keskmine veetarbimine ühe inimese kohta pole oluliselt muutunud.

Eesti veetarbija on Euroopa Liidu keskmisest säästlikum

Keskmine Tallinna ja Harjumaa elanik kasutas möödunud aastal umbes 35 989 liitrit olmevett. Olmeveena käsitletakse joogiks, toidutegemiseks ja teisteks olmevajadusteks kasutatavat vett. Kui arvestada, et keskmisesse vanni mahub 150 liitrit vett, siis kasutas üks inimene eelmisel aastal kokku ligikaudu 240 vannitäit vett.

Euroopa Liidus keskmiselt kulub olmevett aga märksa rohkem – viimaste Keskkonnaagentuuri andmete järgi keskmiselt 358 vannitäit vett ühe ELi elaniku kohta aastas. Kui kasutada kogu olmevesi ära duši all, veedaks keskmine eurooplane aastas 103 tundi duši all. Kui 2021. aasta ELi andmeid veel kogutakse, siis 2020. aastal kulus kõige rohkem vett Šveitsi, Itaalia ja Portugali elanikel. Kõige säästlikumad veetarbijad olid aga Slovakkia, Malta ja Eesti inimesed.

Kõige enam vett kulub igapäevasele hügieenile
Euroopa elanike ööpäevasest olmeveest kulub ligikaudu 15 liitrit kätepesule, 40 liitrit vannis või duši all käimisele ja sama palju WC-s, toidu valmistamisele kulub 6 ja nõudepesule 7 liitrit, koristamisele 10 liitrit ja pesupesemisele 20 liitrit vett ööpäevas. Suured veetarbijad on ka ujulad ja spaad – kui võtta eelduseks, et kõik Euroopa Liidu elanikud käivad ujulas ja arvutada välja keskmine, kulub basseinivett keskmiselt 150 liitrit ööpäevas ühe inimese kohta.

Joogiveest võetakse aastas tuhandeid veeproove

Kraanist tulevale joogiveele kehtivad väga kõrged kvaliteedistandardid, mille kontrollimiseks ja tagamiseks võetakse üle Eesti iga päev kümneid veeproove. Näiteks Tallinna Vesi võttis 2021. aastal Tallinnas ja Harjumaal 3058 veeproovi, mis teeb keskmiselt 8 veeproovi iga päev. Lisaks võtavad veeproove teised veeteenuse pakkujad üle Eesti.

Eesti joogivesi on väga kõrge kvaliteediga 
Suurima tarbijate arvuga Eesti pealinnas Tallinnas  võetud veeproovidest vastas Tallinna Vee statistika järgi 2021. aastal kõikidele nõuetele 99,6 protsenti veeproovidest. Selleks, et tagada stabiilselt kõrge kraanivee kvaliteet ja hoida ümbritsevat looduskeskkonda puhtana, tehakse järjepidevalt veevõrgu arendus- ja hooldustöid.

Igal aastal valmib ka tuhandeid meetreid uusi vee- ja kanalisatsioonitrasse. Tallinna Vesi rekonstrueeris 2021. aastal rekonstrueeris Harjumaal 16 000 meetrit vee- ja kanalisatsioonitorusid. See oli läbi aastate rekord ja lausa 7500 meetrit rohkem uusi vee- ja kanalisatsioonitorusid kui aasta varem. Suurematest veetrassidest läbisid rekonstrueerimise Tallinnas asuvad Kadaka puiestee, Poska, Sirbi ja Erika tänavad ning Mustamäe, Kohila ja Mustakivi tee.

Eesti suurimas reoveejaamas puhastatakse iga päev 133 000 kuupmeetrit vett

Tallinnas asuv Paljassaare reoveepuhastusjaam teenindab rohkem kui 450 000 pealinna ja lähivaldade elanikku. Iga päev puhastatakse reoveepuhastusjaamas 133 000 m³ reovett ning puhastatud vesi suunatakse Läänemerre. Reoveepuhastusjaamas töödeldakse reovett kolmes erinevas puhastusetapis, et reoveest saaks kõigile nõuetele vastav heitvesi, mille võib merre suunata. 

Puhastatud heitvee väga heast tasemest annab tunnistust erakordselt madal lämmastiku ja fosfori tase merre suunatavas heitvees. 2021. aastal sai Paljassaare reoveepuhastusjaam uued tänapäevase tehnoloogiaga seadmed, mis võimaldavad reovett puhastada efektiivsemalt ja see omab otsest mõju Läänemerre suunatava vee kvaliteedi väga heal tasemel püsimisele.

Keskkonna hoidmiseks saab iga inimene ise palju ära teha. Puhast kraanivett tuleb kasutada säästlikult – näiteks duši all kulub vähem vett kui vannis käies ja nõudepesumasin peseb nõud puhtaks vähema veega kui kulub nõusid käsitsi pestes.

Puhast vett saame kokku hoida ka koduse santehnika abil eelistades isesulguvat segistit, paigaldades kraanile säästuotsiku või hoolitsedes, et WC-potil on kahesüsteemne loputuskast. Kuigi reovesi läbib enne merre suunamist põhjaliku puhastuse, ei tohi kanalisatsiooni visata toidujäätmeid ega prügi, mille koht ei ole looduses. Nii satub vähem mikroplasti ja keemiat loodusesse.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.