Täna on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Veepäev kutsub riike üles veeprobleemide lahendamiseks kiiremalt tegutsema.
Kui Eestis on puhas joogivesi ja kanalisatsioon olemas enam kui 90% inimestel, siis kogu maailmas on samad võimalused umbes 74% inimestel. Ligi 2 miljardi inimese jaoks on puhas joogivesi kättesaamatu.
2015. aastal leppisid ÜRO riigid kokku, et tagavad 2030. aastaks kõigile inimestele nii ohutu ja taskukohase joogivee kui ka nõuetekohase kanalisatsiooni. Praeguste andmete kohaselt on eesmärgini siiski veel pikk tee minna, kuna hetkel on korralik kanalisatsioon vaid 54% inimestest ning umbes 71% on võimalik kasutada pesemiseks vett ja seepi.
2030. aastaks võetud eesmärkide täitmisest on kõige kaugemal Aafrika, Kesk- ja Lõuna-Ameerika ja paljud Aasia riigid. Eesmärkidele ollakse aga kõige lähemal Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Eestis tarbib ühisveevärgi vett 88% inimestest ja oma reovee saab ühiskanalisatsiooni kaudu ära juhtida 82% inimesi. Kellel ühisveevärki või kanalisatsiooni pole, võtavad vee erakaevust ning reovee suunavad kas omapuhastisse või kogumiskaevu.
„Eralahenduste osas ei ole täpselt teada, millisele kvaliteedile vastab iga kaevu vesi ja kas kohtkäitlus toimib kõikjal nõuetekohaselt. Siiski viitavad mitmed inventuurid, et pooltel juhtudel on asjad korras ning ülejäänud pooltel on vaja kas rajada uus kaev või reovee kogumissüsteem,“ lausus keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.
Vee hinda võib Eestis pidada taskukohaseks. 2021. aastal oli keskmine veeteenuse hind Eestis ligikaudu 1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Maailmapanga ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD hinnangul on taskukohasuse piiriks 5% leibkonnaliikme netosissetulekust.
Kroon rõhutab, et veetaristu toimib tulevikus sama hästi ainult siis, kui seda järjepidevalt hooldada ja teha õigel ajal vajalikud investeeringud. „Taristu ülalpidamine ja taskukohase vee hinna tagamine on pikemas perspektiivis meie jaoks kindlasti suur väljakutse,“ nentis Kroon.
Kolmapäevast reedeni New Yorgis toimuva veekonverentsiga soovib ÜRO survestada maailma riike astuma otsustavaid samme vee senisest jätkusuutlikumaks majandamiseks. Veekonverents leiab taas aset pärast ligi 50-aastast pausi. Paljud küsimused, mida arutati ÜRO esimesel veekonverentsil 1977. aastal Argentiinas, on aga endiselt lahendamata.
Kohtumisel Eestit esindava keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi sõnul on Eesti vee- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimisse investeeritud viimase kümne aastaga üle ühe miljardi euro.
„Kõige pakilisemad keskkonnaohtlikud reostuskolded on likvideeritud, kuid jätkuvalt oleme hädas maismaalt veekogudesse sattuva murettekitavalt suure hulga toitainetega,” lausus Münt. “Praktika näitab, et peame oma senist lähenemist muutma ning hakkama jälgima merealasid koos iga merre suubuva jõega. See nn allikast mereni terviklik lähenemine aitab meil paremini aru saada, kust reostus tegelikult pärineb ning kus ja kuidas oleks kõige efektiivsem merre jõudvat reostust vähendada.”
ÜRO veekonverentsiga kutsutakse riike üles täitma juba varem antud lubadusi, et saavutada 2030. aastaks kõigile ligipääs nõuetele vastavale joogiveele ning sanitaar- ja hügieenitingimustele. Veekonverentsi kaks kaaskorraldajat Holland ja Tadžikistan loodavad kohtumisel kokku panna tegevuskava, millega kiirendada maailma riike astuma vajalikke samme vee- ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamiseks.
Eesti kui ÜRO veekonventsiooni praegune juht korraldab kolmapäeval koos Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ghana, Ungari, Kasahstani, Senegali, Sloveenia, Šveitsi ja ÜRO veekonventsiooni sekretariaadiga kõrvalürituse „Kuidas veekonventsioon aitab kiirendada piiriülest veekoostööd“. Teema on aktuaalne mitmes Aafrika, Ladina Ameerika ja Aasia riigis, kust viimasel ajal on lisandunud ka uusi konventsiooniga liitujaid.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
