Enamik eurooplasi peab kliimamuutust üheks kõige tõsisemaks probleemiks, Eestis arvatakse teisiti

Kliimastreik.Foto: Meelis Meilbaum, Postimees Grupp

Euroopa Parlament ja komisjon avaldasid ühise Eurobaromeetri eriuuringu Euroopa tuleviku kohta. See näitab, et 91% 15–24-aastastest usub, et kliimamuutuste vastu võitlemine võib aidata parandada nende tervist ja heaolu, samuti on sellega nõus 84% 55-aastastest või vanematest.

Peaaegu iga teine eurooplane (49%, Eestis 30%) peab kliimamuutusi ELi tuleviku peamiseks ülemaailmseks väljakutseks, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Samas eestlased peavad kõige olulisemaks ELi tuleviku küsimuseks sundrännet ja ümberasustamist (38%), millele järgnevad terviseprobleemid (34%), kübersõjad ning muud võimalikud konfliktid (31%).

Euroopa rohelise kokkuleppega seotud keskkonnaeesmärke toetab suur osa eurooplastest: 88% (Eestis 70%) vastanute hinnangul tuleb Euroopa majanduses suurendada taastuvenergia osakaalu ning parandada energiatõhusust. 80% (Eestis 54%) nõustub ka sellega, et on oluline muuta Euroopa 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ning kasvatada heiteta ja vähese heitega sõidukite turgu (80%, Eestis 67%). 87% (Eestis 83%) nimetab olulise eesmärgina hoonete renoveerimist.

Euroopa tuleviku seisukohast oluliseks peetakse veel võrreldavat elatustaset (31%, Eestis 28%) ja ühist tervishoiupoliitikat (22%, Eestis 16%). Eesti kodanike jaoks on kõige olulisemal kohal aga energiasõltumatus (35%, ELis keskmiselt 20%). 

ELi tugevused, murekohad ja väärtused

Enim nimetatud probleemide seas, millega EL ise silmitsi seisab, on sotsiaalne ebavõrdsus (36%), töötus (32%) rändeküsimused (31%). Eesti kodanike jaoks on kõige olulisemaks probleemiks rändeküsimused (44%), millele järgneb rahvastiku vananemine (32%) ja seejärel sotsiaalne ebavõrdsus (27%).

Eurooplased peavad ELi peamiseks tugevuseks demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamist (27%, Eestis 19%), millele järgneb majandus-, tööstus- ja kaubandusvõimekus (25%). Eestist vastanute jaoks on kõige olulisemal kohal elatustase (29%), teisel kohal kaubandusvõimekus (28%).

Rahu (49%, Eestis 37%), arvamusvabadus (47%, Eestis 40%), sotsiaalne võrdsus ja solidaarsus (45%, Eestis 38%) ning sallivus ja avatus teiste vastu (44%, Eestis 38%) on väärtused, mida EL vastajate hinnangul teistest paremini kehastab.

Elu Euroopa Liidus

Valdav enamik eurooplasi nõustub, et nad on ELis (81%) ja oma riigis (89%) elades õnnelikud, ning on rahul oma pereeluga (89%, sama ka Eestis). Eestis ollakse eluga ELis ja oma koduriigis eriti rahul – vastavalt 83% ja 94% leiavad, et nad on siin õnnelikud.

Euroopa tuleviku konverents

Ligikaudu 43% eurooplastest leiab, et noorte kaasamine on vajalik selleks, et keskenduda just neid huvitavatele küsimustele. Peamine eelis, mida noorte kaasamine Euroopa tuleviku konverentsi töösse annab, on noorte energia ja motivatsioon reformide ja muutuste elluviimisel (35%, Eestis 26%) ning Euroopa tuleviku kujundamisel suurema tähelepanu pööramine nüüdisaegse ühiskonna murekohtadele (33%, Eestis 30%).

67% eurooplastest (74% vastanutest Eestis) nõustub, et EL pakub Euroopa noortele tulevikuväljavaateid, ja 68% (53% Eestis) nõustub, et EL on rahutu maailma taustal stabiilne paik. Mõlema väitega nõustub igas riigis vastajate enamus.

Kodanike hääl ELis

90% eurooplastest (84% vastanutest Eestis) on nõus, et ELi kodanike häält tuleks Euroopa tulevikku puudutavates otsustes rohkem arvesse võtta. 55% eurooplastest (Eestis 46%) peab hääletamist Euroopa Parlamendi valimistel üheks kõige tõhusamaks viisiks, kuidas tagada, et ELi tasandi otsustajad kodanike häält kuulda võtavad.

Tänane Eurobaromeetri eriuuring on kättesaadav uuel Eurobaromeetri veebisaidil, mis pakub juurdepääsu Eurobaromeetri uuringutele ja andmetele, mida mõlemad institutsioonid on avaldanud alates 1974. aastast.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.