Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon jõudsid eelmisel nädalal kokkuleppele 2030. aasta kliimaeesmärkide suurendamises. Kokkulepped puudutavad näiteks transporti ja põllumajandust, aga ka maakasutust ja metsandust ehk LULUCFi.

Teisipäeval lepiti kolmepoolsetel läbirääkimistel kokku jõupingutuste jagamise sektori uued kliimaeesmärgid. Sellesse sektorisse kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävad valdkonnad ehk transport, põllumajandus, väikesemahuline energiatootmine, tööstuslikud protsessid ja jäätmed.

Selle sektori uus üle-euroopaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40%, võrreldes 1990. aasta tasemega. Senine siht oli vähendada heidet 30%. 

Eesti siht heidet vähendada tõuseb seniselt 13 protsendilt 24 protsendile, võrreldes 2005. aasta tasemega. Liikmesriikidel on vabadus leida kõigi sektorite peale kokku parim ja optimaalsem variant, kuidas eesmärgini jõuda.

Värske otsuse kohaselt tuleb hakata heitkoguseid vähendama järk-järgult, sest on seatud ka iga-aastased sihid. Teataval määral on liikmesriikidele võimaldatud eesmärkide täitmisel paindlikkust: heitkoguse ühikuid saab järgmisest aastatest laenata või teistelt riikidelt osta, samuti on eesmärgi ületamisel tekkiv ülejääk võimalik kanda edasi järgmistesse aastatesse.

Neljapäeval lepiti kokku maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCFi) 2026. -2030. aasta eesmärgid. Need toovad Eestile uue sihttaseme – siduda ligi 2,5 miljonit tonniCO₂ ekvivalenti aastaks 2030. Eesti senine kohustus oli siduda aastas 0,5 miljonit tonni CO₂ekvivalenti aastas.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Mart Kiisi sõnul on meie eesmärkide proportsionaalne tõus võrreldav teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. „Eesti eesmärkide kasv erinevates sektorites tähendab kahtlemata suurt väljakutset,“ nentis Kiis. „Samas peavad kliimamuutuste leevendamisse oma osa andma kõik sektorid ja liikmesriigid.“

Kiis tõi esile, et LULUCFi lõplikku kokkuleppesse jäid sisse mitmeid liikmesriikidele olulised punktid, mida Euroopa Parlament soovis eemaldada. Näiteks väljendatakse perioodi 2026–2029  eesmärgid iga-aastaste sihtide asemel n-ö kasvuhoonegaaside eelarvena.

Kiis tõi välja ka Eestile saavutatud plusspunkti, mille järgi turvasmuldade suure osakaaluga liikmesriikidel on võimalus saada lisakompensatsiooni. Euroopa Parlamendi soovil küll piirati mõnevõrra looduslike häiringute, näiteks tormide või põlengute tekitatud mõju kompenseerimise võimalusi, kuid riikidel on siiski võimalik erakordsete juhtumite hüvitamiseks lisaühikuid saada.

Kiisi sõnul viimistletakse veel nii jõupingutuste jagamise määruse kui ka LULUCFi läbirääkimistes saavutatud kokkulepete tekste ning päris lõplik selgus üle-euroopalistest kliimaeesmärkidest saabub paari nädala jooksul.  

Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest moodustavad jõupingutuste jagamise sektorid ligi 51%. 2020. aastal oli nende sektorite heide Eestis 5,9 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti, millest suurem osa tuli transpordisektorist (37,6%), järgnes väikesemahuline energeetika (28,3%) ning põllumajandus (25,4%). Väiksema osa andsid jäätmesektor (4,9%) ning tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine (3,8%). LULUCFi valdkonna heide oli 2020. aastal ligi 1,3 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti.

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun