Teadmine, et inimtegevusel on liigirikkusele negatiivne mõju, ei ole uus, näiteid selle kohta leiab palju. Lindude arvukust on jälgitud aastakümneid paljudes maades ning kogunenud andmeid saab samuti kasutada inimmõju hindamiseks, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatlejas.
Varasemast on teada, et nii Põhja-Ameerika kui ka Euroopa linnustik – eriti põllu-, kuid samuti metsalinnustik – on viimastel kümnenditel kahanenud. Paraku keskenduvad uuringud sageli ühe teguri, ühe elupaiga või ühe riigi oludele ning vastuseta jääb, kui suur on inimese mõju laiemas ulatuses (näiteks kogu kontinendil).
Kuna viimast on keeruline analüüsida, kaasati uuringusse samaaegselt neli peamist tegurit kontinendiüleselt: analüüsiti samaaegselt põllumajanduse, metsasuse, linnastumise ja temperatuuri mõju linnustiku muutusele Euroopas. 170 tavalise linnuliigi (Eestist 80 liigi) andmed koguti enam kui 20 000 vaatluskohast 28 riigist 37 aasta (1980–2016) jooksul.
Langustrend oli ilmne – linnustik on kahanenud 25,4%, kusjuures enim on vähenenud põllulindude hulk (56,8%) ja linnalinnustik 27,8% ning vähim metsalinnustik (17,7%). Mõju kahanemisele on ka temperatuurimuutustel: külma- ja soojalembeste liikide arvukus on kahanenud vastavalt 39,7% ja 17,1%. Kui riigiti võib täheldada erinevusi üldises arvukuse muutuses, on põllu- ja külmalembeste liikide arvukus kahanenud peaaegu kõigis Euroopa riikides.
Täheldati ka geograafilist mõju: põllumajanduse intensiivistumine ja linnastumine on Lääne-Euroopas suurema mõjuga kui Ida-Euroopas, temperatuur on kiiremini muutunud kõrgematel laiuskraadidel.
Põllumajanduse oluline roll linnustiku vähenemisse seisneb üha intensiivistuvas majandamises (väetised, pestitsiidid), kuid märkimisväärne mõju on ka linnastumisel. Samas oleks linnastumise negatiivse mõju mehhanismi selgitamiseks vaja pikemaajalist liigipõhist lindude linnastumise andmestikku.
Lindude ökoloogiale keskendunud analüüsist selgus, et põllunduse intensiivistumine ei mõjuta mitte ainult põllulinde, vaid ka teisi selgrootutest toituvaid linde, näiteks kaugrändureid ja metsalinde. Metsasuse suurenemine seevastu soosib kaugrändurite arvukust. Põllulinde, seemnetoidulisi ja selgrootutest toituvate lindude arvukust mõjutab negatiivselt ka linnastumine: kui temperatuurimuutused on soojalembestele linnuliikidele ning linna- ja metsalindudele soodsalt mõjunud, on külmalembestele, kaugränduritele, kõigesööjatele ning seemne- ja selgrootutest toitujaile mõju negatiivne.
Põllumajanduses toimunud ulatusliku väetiste ja pestitsiidide kasutamine on viinud põllulindude arvukuse languseni, kuid andmetest selgub ka, et intensiivpõllunduse mõju ulatub elupaigast kaugemale. See mõjutab muuhulgas metsa- ja linnalindude arvukust ning on nähtav ka riikides, kus põllunduse intensiivsus on keskmisest madalam.
Riikides, kus põllud on väiksemad, on linnustik paremas seisus – see viitab, et põllu suurus on samuti oluline märk intensiivistumisest, sest kahandab maastiku mitmekesisust. Siiski möönavad autorid, et nende andmestik ei võimalda analüüsida väetiste ja pestitsiidide mõjumehhanisme, kuna nende kasutamise kohta kättesaadav andmestik on puudulik.
Metsasusel tavaliste lindude arvukusele otseselt positiivset ega negatiivset mõju ei ole, kuid metsasuse suurenemisel on linnustikule siiski toetav mõju. Kui vaadata eraldi metsalinde, siis üldine metsasuse kasv nende arvukust ei suurenda. Kuigi Euroopa metsasus on viimastel kümnenditel kasvanud, ei tähenda see metsa kui elupaiga kvaliteedi paranemist, sest paljud metsalinnud vajavad vana metsa, mida jääb siiski järjest vähemaks. Ka ei paku sööti jäänud põldudele kasvanud noored metsad tuge ei metsa ega ka põllulindudele.
Temperatuurimuudu mõju lindudele viitab, et see sõltub ajast ja asukohast. Eriti võib see mõjutada kaugrändureid, kes ei pruugi muutustega kohaneda nii kiiresti kui lühirändurid või paigalinnud. Kuna eriti oluline on temperatuurimuutuse mõju olnud kõrgematel laiuskraadidel (ka Eestis), on põhjapoolsemate asurkondade külmalembesed linnud topeltlöögi all – lisaks inimtekkelistele elupaikade muutumisele tuleb neil kliimamuutustega rohkem rinda pista kui lõunapoolsete alade lindudel.
Uuringust selgunud arvukuse languse määrast järeldavad autorid, et Euroopas on vaja kiireid muutusi eelkõige põllumajanduses – ainult nii oleks lindudel võimalik taastuda. Praegune põllumajandus ja seda soosiv poliitika ei ole jätkusuutlik: elurikkuse säilitamiseks peab paranema poliitikute, teadlaste ja ühiskonna koostöö.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
