Eesti Geoloogiateenistuse ja Tartu Ülikooli geoloogia osakonna töötajate koostöös tehti Kaevatsi ning Heinlaiu ja nende ümbruse magnetvälja tugevuse mõõtmised nii maismaalt kui ka vee pealt. Mõõtmistulemused kinnitasid sealse magnetanomaaliate olemasolu.
Anomaaliat põhjustava geoloogilise keha koostis ja omadused on aga puuraukude puudumise tõttu veel ebaselged, teatas geoloogiateenistus.
Tulemuste alusel loodi lihtsaid geomeetrilisi kehasid kasutades anomaaliat põhjustava geoloogilise keha mudel, mis vihjab subvertikaalse lasuvusega maagikehale.
Kaevatsi magnetanomaalia paikneb Hiiumaa kaguranniku lähedal Sarve poolsaare ja Kaevatsi laiu vahel Soonlepa lahes. Anomaalia väljendub ümbritsevatest aladest tugevamas magnet- ja gravitatsiooniväljas.
Anomaalia fikseeriti esimest korda aastatel 1990-1991 toimunud aeromagnetomeetrilise kaardistamise käigus, kuigi rannarahvale ei jäänud ilmselt anomaalia mõju kompassile kindlasti märkamatuks juba varemgi.
Kolme aastakümne tagune aeromagnetomeetriline kaardistamine tehti ligikaudu 300 m kõrgusel, marsruutide vahemaa oli 500 m. Lendude alusel avastati piirkonnas kaks anomaaliat, mille maksimaalne amplituud oli ümbritsevast alast 1800 (Kaevatsi) ja 1400 (Heinlaid) nT (nanoTesla) võrra kõrgemad.
Nüüdne uuring näitas, et Kaevatsi anomaalia amplituudi maksimumväärtus vee pealt mõõtes on pisut üle 6000 nT, mis on Eesti oludes igati tähelepanuväärne anomaalia.
Kaevatsi anomaalia sarnaneb oma iseloomult Jõhvi anomaaliatega (selle kohta saab lugeda siit). Nii nagu Jõhvis, kaasneb ka Kaevatsi magnetanomaaliaga nõrk positiivne gravitatsiooniline anomaalia, mis viitab ümbritsevatest kivimitest tihedamate kivimite esinemisele. Keha massikese asub raskusjõuvälja anomaalia tõlgenduse järgi 500 m sügavusel.
Anomaaliatega ei kaasne külgnevat negatiivset anomaaliat. See tähendab, et anomaaliat põhjustaval kehal on tugev vertikaalsuunaline jääkmagnetiseeritus. Tugevat jääkmagnetiseeritust kannab peeneteraline magnetiit (Fe3O4) aga ka pürrotiin (FeS) (Henkel 1984). Nii magnetiidi kui pürrotiini jääkmagnetiseeritus on kildalisuse-suunaline, mistõttu võib oletada, et Kaevatsi anomaaliat põhjustav keha on subvertikaalne kaldenurgaga 70-80° lõunakaarde.
Autorid oletavad, et anomaaliat põhjustav geoloogiline keha sisaldab oma ülemises 100 m paksuses osas valdavalt rauasulfiide ning alumises osas rauaoksiide.
Ka Heinlaiuga assotsieeruv anomaalia on orienteeritud Kaevatsi anomaaliaga sarnaselt, kuigi ilmselt madalama amplituudiga. Sarnane orienteeritus ning anomaaliate lähedus viitavad anomaaliaid põhjustavate geoloogiliste kehade ühisele päritolule ning arengule.
Uuringuga saab tutvuda siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
