Keskkonnaamet tunnistas korrastatuks Hiiumaal asuva Pihla turbatootmisala. See on esimene kehtiva keskkonnaloaga turbatootmisala, mis on sel sajandil korrastatud.
Korrastamise eesmärgiks oli taastada veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Korrastatud ala pindala on 248,5 hektarit.
Keskkonnaameti maapõuebüroo peaspetsialist Tiit Rahe sõnul peavad kaevandajad tagama, et nende tegevus oleks vastutustundlik ja jätkusuutlik. „Ammendatud alade korrastamine on kaevandaja kohustus, mille täitmist jälgib keskkonnaamet. Alade korrastamine võimaldab minimeerida keskkonnamõjusid ja annab kohalikule kogukonnale pärast kaevandamistegevuse lõpetamist tagasi parema elukeskkonna. Pihla turbatootmisala korrastamine näitab ettevõtte poolset vastutustundlikku käitumist ja on eeskujuks nii mõnelegi teisele kaevandajale, kuidas tegutseda looduse suhtes hoolivalt,“ rääkis Rahe.
Pihla turbatootmisala korrastamine on oluline, kuna see on üle pika aja üks esimestest korrastatud turbatootmisaladest, mis antakse riigile tagasi ja mille saab võtta tulevikus kasutusele muuhulgas ka puhkealana.
„Ala korrastamine sooks loob võimalused elurikkuse tekkeks endisele kaevandatud alale ja pakub meile samaaegselt ökosüsteemile omaseid teenuseid ning hüvesid. Kogukonnale loob see juurde koha, kus veeta aega puhtas elukeskkonnas,“ selgitas kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Reeli Sildnik.
Sildnik tõi lisaks esile, et ammendatud ja taastamata turbaväljad on tuleohtlikud ning põlevad sageli, samuti saastavad need alad õhku ja suurendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Hiiumaa kaevandajale väljastati keskkonnaluba 2000. aastal ning varude poolest oleks võinud turba tootmine veel mõnda aega jätkuda, kuid Lehtma sadama sulgemine kaubaveoks viis otsuseni turba tootmine Hiiumaal lõpetada, sest teiste transpordiviiside kasutamine ei olnud majanduslikult mõistlik.
Turbatootmisala korrastamise eesmärk oli taastada veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Selleks tuli tõkestada kuivendusvete suunamine Armijõkke nii, et turbatootmisala veetase oleks piisav soo taastumiseks.
Sobiliku veerežiimi loomiseks täideti kraavid 7290 m pikkusel lõigul ja paigaldati 20 ülevoolu truupregulaatorit. Lisaks rajati tootmisväljakutele turbast vallid koos ülevooludega, kraavidele paisud ja nõod veetaseme ühtlustamiseks ja vee liikumise tagamiseks. Korrastamistööde käigus kaevati läbi väljakukraavi otstesse paigaldatud dreenid ning tasandati pinnasehunnikud.
Turbaalal olev vaatetorn otsustati säilitada, et tuleohu korral oleks võimalik läbi viia vaatlusi. Samuti on vaatetornist huvitatud ornitoloogid ja teised loodushuvilised, kes saavad jälgida vaatetornist linnuliike ning looduslike elupaikade arengut.
Eestis on hetkel 122 keskkonnakaitseluba turba kaevandamiseks ja 40 ettevõtet, millele kuuluvad keskkonnakaitseload, kus peamiseks kaevandatavaks maavaraks on turvas. Nende keskkonnakaitselubade mäeeraldiste kogupindala on 21 116 hektarit, seega suured korrastamistööd on veel ees.
Turbatootjad on oma ettepanekutes kliimakindla majanduse seaduse eelnõule märkinud, et 2030. aastaks on neil plaanis riigile üle anda 5000 ha korrastatud turbatootmisalasid. Oluline on nende ammendatud ja läbikuivanud taimkatteta ning tuleohtlike turbaalade märjutamine peamiselt kliima, elurikkuse ja veekeskkonna nõuete parendamise seisukohast.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
