Hispaania kliima on muutunud järsult kuivemaks ja kuumemaks. Barcelonast ja Mallorcast võivad seepärast saada aastaks 2050 kõrbekliimaga piirkonnad.
Kataloonia Polütehnilise Ülikooli teadlased nendivad, et kliimamuutused tabavad Hispaaniat palju tõsisemalt kui Euroopat laiemalt. Hispaanlaste jaoks on reaalsus see, et aasta jooksul sajab vihma viiendiku võrra vähem kui praegu. Selline jätkuv muutus tähendaks, et riigi praegusest meeldivast Vahemere-kliimast saab stepi- või isegi kõrbekliima.
Alates 1971. aastast on Hispaania ja Baleaari saarte temperatuur kerkinud lausa 3,27°C võrra. See number võib tunduda väike, kuid võrdluseks – maailma keskmine õhutemperatuuri tõus on olnud vaid 1,19°C.
Hispaania suvepäevade arv on suurenenud 82-lt ligi 118-ni aastas ja troopiliste ööde arv peaaegu kaheksakordistunud.
Kuumalained on muutunud Hispaania elu tavapäraseks osaks. Kui 1970ndatel oli neid vähem kui üks aastas, siis nüüd kimbutavad need riiki keskmiselt kaks korda aastas. Ja need pole lihtsalt lühikesed kuumalained – need kestavad nüüd keskmiselt üheksa päeva varasema kolme asemel.
Samal ajal kui Hispaania muutub kuumemaks, muutub see ka kuivemaks. Igal aastal kaotab riik keskmiselt 0,93 mm sademeid. See võib tunduda tühine, kuid aastate jooksul muudab see maastikku märkimisväärselt.
Tormid, millega kaasneb 60 mm vett päevas, on muutunud sagedasemaks paljudes Hispaania piirkondades, eriti Vahemere rannikul. Need põhjustavad üleujutusi, kuid ei leevenda üldist põuda.
Kui praegune suund jätkub, võib riigi keskmine temperatuur tõusta 2050. aastaks 15,84° kraadini. See tähendaks veelgi rohkem kuumi päevi ja öid ning pikemaid põudasid.
Allikas: EuroNews Green
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
