Kui Eesti päikeseparkid võtaks praegusega võrreldes isegi kümme korda suurema pindala, kas see rööviks meilt viljakat põllumajandusmaad? Lühike vastus on: kui, siis vähe. See ei vähendaks põllukultuuride toodangut sellisel hulgal, et sellepärast muretsema peaks. Aga kui palju Eesti riigi maast on kirkalt säravate plaatide all?
Teoreetiliselt on võimalik, et päikesepargid rajatakse viljakale maale, kus saaks muidu kasvatada põllukultuure, aga tegelikkuses leiab selliseid kohti vähe. Rohegeenius uuris läbi Maa-ameti topograafia andmekogu, et leida neid paiku, kuhu on ehitatud päikesepargid, aga kus eelduslikult võiks olla põllu- või metsamaa.
Enamjaolt on päikeseenergiajaamad siiski seal, kus toidulauale vajalikke kultuure kasvatada poleks mõtet.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
