Keskkonnaamet: Elektritootmine Linnamäe hüdroelektrijaamas ei ole ülekaaluka avaliku huviga tegevus

Jägala jõe kärestikud. F: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet peab Linnamäe hüdroelektrijaama puudutavas edaspidises menetluses oluliseks leida eri huve tasakaalustav lahendus ning plaanib veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse eelnõu panna avalikule väljapanekule.

Keskkonnaamet vastas majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi (MKM) poolt antud tagasisidele, milles ministeerium leidis, et iga tootmisseade, mis toodab taastuvelektrit, on riigi jaoks oluline. MKM jäi seisukohale, et Linnamäe hüdroelektrijaamal on oluline panus Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisse ja piirkonna elektriga varustamisse.

Keskkonnaameti sõnul esineb alal mitmeid avalikke huve – elektritootmine, muinsuskaitsealune pais, Natura 2000 ala kaitse-eesmärgid ja terviklikkus ja veekaitselised eesmärgid. Loodusdirektiivi tähenduses on üks erandi rakendamise kriteeriumidest, et esineks muu ülekaalukas avalik huvi, mis kaaluks üle Natura 2000 ala kaitse. 

Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et elektritootmine Linnamäe hüdroelektrijaamas ei ole ülekaaluka avaliku huviga tegevus, kuna ei ole oluline energiajulgeoleku seisukohast.

Natura 2000 võrgustik, sealhulgas Jägala loodusala, on keskkonnaameti sõnul kogu Euroopa ühine rikkus ja iga liikmesriigil on vastutus just seal leiduvate loodusväärtuste säilimise eest. Seega on elurikkuse kaitse ameti hinnangul ülekaalukas avalik huvi, mis rahuldab kõigi huvigruppide vajadusi.

Üks suurematest ohtudest elurikkusele on ameti hinnangul elupaikade kadu. Mida olulisemad või haavatavamad on mõjutatud ala kaitseväärtused, seda väiksem on ameti selgitusel võimalus, et muu avaliku huviga seotud põhjust saaks pidada vastuvõetavaks ja et alale tekitatav kahju, mis on kindlaks määratud asjakohase hindamisega, oleks põhjendatud.

MKM-i sõnul põrkuvad taastuvenergia arendused aga sageli nii riigikaitse- kui ka keskkonnaalaste piirangutega ja sellest tulenevalt on olemasolevate taastuvenergiarajatiste töö jätkumine oluline. Keskkonnaamet toob omakorda välja, et valitsus on 2020. aastal võtnud seisukoha, et taastuvenergialahendused peavad olema elurikkust hoidvad. Ameti sõnul on sellisteks lahendusteks aga eelkõige tuule- ja päikesepargid ning bioenergia.

Hüdroenergia kasutamine jõgede paisutamisel on ameti sõnul kestlikkuse põhimõttega vastuolus, kuna hüdroelektrienergia tootmine vajab perioodiliselt väga suuri investeeringuid nii taristu korrashoidu kui ka paisjärvede puhastamisse, omades samas suurt negatiivset keskkonnamõju, mille leevendamise võimalused on kas piiratud või väga kulukad.

Ühtlasi juhib keskkonnaamet tähelepanu, et hüdroenergiat ei loeta niinimetatud roheliseks energiaks just selle suure negatiivse keskkonnamõju pärast, kuigi tegemist on taastuvenergia liigiga.

Veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse eelnõu paneb keskkonnaamet avalikule väljapanekule eeldatavalt tänavu aprillis. Täiendavad ettepanekud Natura tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruannetele palub amet esitada avaliku väljapaneku jooksul.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.