Keskkond

Keskkonnaamet: Muutused jäätmekäitluses on vajalikud jäätmete ringlusse võtmiseks

Biojäätmete konteiner. Foto: Ivar Soopan

Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.

Keskkonnaamet on prügilate keskkonnalube karmistanud, öeldes, et seadusega kehtestatud nõuet – ladestatavates olmejäätmetes ei tohi olla üle 20% biolagunevaid jäätmeid – peab tegelikult ka järgima. Jäätmete koostist ei saa enam hinnata silma järgi, vaid tuleb võtta proove ja teha analüüse.

See muutus ei tulnud üleöö ega ühepoolse algatusena. Kõigepealt soovitas keskkonnalubade nõuete karmistamist Riigikontroll oma 2021. aasta auditis. Keskkonnaamet muudab keskkonnaloas nõudeid jäätmete ladestamise kohta pärast rohkem kui aasta kestnud läbirääkimisi, et see vastaks paremini juba kehtivale seadusele.

Põhimõtteliselt on kaks lahendust, kuidas seatud eesmärkideni jõuda: jäätmete lahuskogumine nii, et biolagunevat jäädet sinna mitte panna või jäätmete hilisem töötlemine. Nii kaua kuni olmejäätmete kvaliteet pole piisavalt hea, peab neid prügilas töötlema.

Jäätmete liigiti kogumine ei ole Eestis kindlasti ebaõnnestunud, aga see ei edene soovitud tempos. Seepärast ongi Keskkonnaamet senisest nõudlikum nii prügilate, kohalike omavalitsuste kui ka iseenda suhtes, karmistades keskkonnalubade nõudeid.

2022. aasta aprillis leppisime kokku selles, et prügilad saavad oma töö ümberkorraldamiseks pooleteise aasta pikkuse üleminekuperioodi, mil Keskkonnaamet on eelkõige partneri ja nõuandja, mitte karistaja rollis. Nii arvestasime ka prügilate ja õiguskantsleri väljendatud arvamust ja soovi, et muudatuste tegemiseks on vaja aega. Seejuures peame siiski lähtuma seadusest tulenevatest keskkonnanõuetest ning eesmärgist olemasolevat materjali ringlusse suunata, et säästa loodusvarasid.

Näiteks Uikala prügila esindaja on samuti väljendanud, et senisest rangemate keskkonnanõuete järgimine on vajalik ning nad on valmis tegema selleks vajalikke pingutusi. Keskkonnaametil on selle üle hea meel. Ootame ka kõikidelt teistelt osapooltelt head koostöötahet ja mõistmist, et senisest paremini olmejäätmeid ringlusse suunata ning biojäätmetega eesmärgipäraselt ümber käia.

Arvata, et nüüd hakkab senisest rohkem olmejäätmeid põletusse jõudma, ei ole põhjust – Iru jäätmepõletustehase võimsus ei ole vahepeal suurenenud.

Keskkonnaamet töötab aktiivselt ka koos kohalike omavalitsustega, andes nõu jäätmehoolduseeskirjade, -kavade ja korraldatud jäätmeveo teemadel. Samuti teeme koolitusi ja õppekäike, et jäätmete lahuskogumist Eestis edendada. Meie heas koostöös kohalike omavalitsustega on biojäätmete liigiti kogumise võimalused kahe aasta jooksul paranenud. Kui 2019. aastal oli biojäätmete vedu korraldatud 27 omavalitsuses, siis 2021. aastal oli nende jäätmete vedu korraldatud 49 omavalitsuses. Olukorda saab aga parendada edaspidigi.

Senisest nõudlikum peab omavalitsus olema ka kodanike suhtes. Tartu linnas biojäätmeid kogumiskastidest prügiautole laadides veendusin, et hästi pole ka seal, kus on võimalus biojäätmeid eraldi koguda. Mitme maja juures puudus biojäätmekonteiner üldse, kuigi lepingu põhjal pidi see seal olema. Paljude korrusmajade juures asuvates konteinerites oli biojäätmeid vaid peotäis – see tähendab, et isegi kui eeldus biojäätmete mugavalt kogumiseks on loodud, ei soostu paljud inimesed seda võimalust kasutama.

Ringlusse saab suunata eelkõige liigiti kogutud jäätmeid. Kui visata kõik jäätmed hoolimatult segamini prügikonteinerisse, tekib sellest hiljem probleeme nii kohalikele omavalitsustele, jäätmekäitlejatele ja riigile, kuid ennekõike keskkonnale. Seega on karmimate keskkonnanõuete eesmärk vähendada keskkonnale ohtlike kasvuhoonegaaside tekkimist, mis biojäätmete prügimäele ladestamisel kaasneb.

Jäätmehierarhia järgi on jäätmete kasutamine energia tootmiseks pisut väiksema keskkonnajäljega kui nende prügilasse ladestamine. Kapsapea ja kartulikoore põletamine aga energiat ei anna ning nende koht pole ei prügilas ega põletustehases. Biojäätmeid tuleb kompostida või kääritada, tootes nii põllurammu või biogaasi. Eriti praegusel ajal on oluline iga kuupmeeter gaasi ja kilo väetist toota kohalikust toormest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.