Keskkond

Keskkonnaamet tutvustas Jägala jõel Linnamäe paisu Natura hindamise eelnõule laekunud tagasisidet

Jägala jõe kärestikud. F: Keskkonnaamet

Eile toimus avalik arutelu Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise arutamiseks. Arutelul osalejad esitasid paisutamise ja elektritootmise jätkamisele oma seisukohad ja arvamused. 

Kahe kuu jooksul, alates 6. detsembrist 2021 kuni 7. veebruarini 2022 laekus Keskkonnaametile Linnamäel jõe paisutamise ja elektritootmise teemal arvamusi ja ettepanekuid 22 eraisikult ja organisatsioonilt. Kõikidele laekunud ettepanekutele vastab Keskkonnaamet hiljemalt 4. märtsiks. Seejärel korrigeerib amet Natura tagantjärele hindamise ja erandi aruandeid ning esitab need koos keskkonnaloa eelnõuga uuesti avalikule väljapanekule. 

Rohegeeniuses varem avaldatud artikleid saab lugeda siit.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnistas, et Linnamäe teema lahendamise vastu tunnevad huvi nii looduskaitsjad, ehituspärandit väärtustavad organisatsioonid kui ka paisu praegune omanik Wooluvabrik OÜ.

„Kahjuks on paisu teemal ringlusesse läinud palju müüte – näiteks, et pais tuleb tingimata lammutada. Nii see kindlasti pole: oleme seisukohal, et ühteaegu on võimalik säilitada väärikas ehitusmälestis ja taastada jõe loodusväärtused. Keskkonnaamet on seda sõnumit järjepidevalt rõhutanud ja loodame, et leiame huvirühmadega koostöös parima lahenduse,“ ütles Vakra.  

Avalikul arutelul osales üle 60 inimese, teiste seas esindajad MTÜst Jägala kalateed, Jõelähtme vallavalitsusest, Muinsuskaitseametist, kultuuriministeeriumist, Eesti Mereinstituudist, Eesti Arhitektide Liidust, Eesti Kalastajate Seltsist, maastikuarhitektuuribüroost Artes Terrae, Eesti Loodushoiu Keskusest ja keskkonnaministeeriumist. Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak tutvustas Natura hindamise järeldusi, aruannetele laekunud ettepanekuid ja esitas neile Keskkonnaameti algsed seisukohad.

Muinsuskaitseekspert Mart Hiob tutvustas Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnangut. Kalateadlane Martin Kesler tutvustas Eesti Mereinstituudi uuringut selle kohta, kas paisutamise ja elektritootmise jätkamise korral oleks võimalik kompenseerida Jägala loodusalale tekkivat kahju. 

Wooluvabrik OÜd esindav advokaat heitis keskkonnaametile muu hulgas ette, et amet ei ole hinnanud mõjusid kõigile väärtustele ja huvidele. Muinsuskaitseameti ja kultuuriministeeriumi esindajad rõhutasid paisu muinsuskaitselist väärtust. Liivia Mahlapuu MTÜ-st Jägala Kalateed tõi oma ettekandes esile Linnamäe paisu kohta levinud ekslikud väited, vaadeldes seda teemat ennekõike just kohaliku elaniku seisukohalt. MTÜ soovib loodusliku jõesängi taastamist. 

Peamise küsimusena puudutati avalikustamisel kompromissi leidmise võimalikkust loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmise vahel. Muu hulgas esitati küsimus, milline on paisutuse alandamise mõju looduskeskkonnale. Keskkonnaameti spetsialistide hinnangul on see mõju lühiajaline ning looduslikud olud taastuvad paari aasta jooksul loomulikul teel.

Kohalike esindaja Lembit, kes on näinud Linnamäel aastakümneid nii paisjärve kui ka voolavat vett, tõdes, et ilu on vaataja silmades – kellele meeldib betoon ehk ehitis, kellele meeldib loodusliku kärestiku taastamine. Loodusväärtustele viidates toetas tema kärestike taastamist.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja soovitas tellida koostatud eksperthinnangule ekspertiisi, kuna tema hinnangul puudub Keskkonnaametil pädevus selliste hindamiste tegemiseks. Keskkonnaamet selgitas, et ametil on pädevus anda hinnanguid Natura aladele ja kaaluda avalikke huve, seejuures on eksperthinnangu koostamisse kaasatud ka väliseid oma eriala eksperte.

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak rõhutas, et elektritootmisel ja selle eeldusena vee paisutamisel Linnamäel on ulatuslik ja pikaajaline mõju loodusväärtustele, seejuures lõhede, jõesilmude ja võldase elupaikadele. Võimalik hüdroenergiast elektri tootmise panus Eesti taastuvenergia toodangusse on Linnamäel seevastu imeväike.

„Hüdroenergiat loetakse küll taastuvenergiaks, kuid mitte roheliseks energiaks selle väga negatiivse keskkonnamõju pärast, kuna elektrit toodetakse elurikkuse arvelt. Elupaikade kadu on nimelt üks peamisi elurikkuse vähenemise põhjuseid,“ tõdes Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak. 

Linnamäe paisule on uut keskkonnaluba elektritootmiseks ja paisutamiseks taotletud alates 2013. aastast. Kuna tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva Jägala loodusalaga ning see tegevus kahjustaks Natura eesmärke, siis on võimalik keskkonnaluba välja anda vaid juhul, kui on täidetud loodusdirektiivis sätestatud erandi kohaldamise kõik eeldused ühteaegu. 

Selle tuvastamiseks korraldas Keskkonnaamet 2021. aastal Natura tagantjärele hindamise ning Natura erandi hindamise. Natura tagantjärele hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et taotletavat tegevust pole võimalik jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja ala terviklikkust kahjustamata. 

Samuti pole võimalik rakendada Linnamäel Natura erandit. See oleks võimalik vaid juhul, kui elektritootmisele pole alternatiive, elektritootmiseks ja paisutamiseks oleks ülekaalukas avalik huvi ja rakendada saaks piisavaid asendusmeetmeid. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.