Mitmed Eestis kehtivad toetusskeemid, maksuerisused, soodustused jm majandusmeetmed töötavad vastu riigi enda võetud keskkonnaeesmärkidele ning võivad olla ka majanduslikult ebatõhusad, märkis Riigikontroll hiljutises aruandes.
“Keskkonnakahjulikud toetused annavad avalikkusele ja erasektorile tegutsemiseks ning investeeringuotsuste langetamiseks signaale, mis töötavad vastu valitsuse püstitatud keskkonnaeesmärkidele,” kirjutab Riigikontroll ülevaates “Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed”.
Enamasti on need toetused vastuolus põhimõttega, et saastaja peab maksma, soodustavad riigi toetustest sõltumist ja seda, et mõni pakutav toode või teenus ei ole majanduslikult jätkusuutlik. Eestis ei ole välja selgitatud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevaid majandusmeetmeid ega hinnatud nende mõju. Ka ei ole seatud eesmärki neid meetmeid muuta või järk-järgult kaotada.
Riigikontroll toob välja, et ühelt poolt aitab kahjulik toetus kaasa keskkonna koormamisele, teisalt tuleb riigil kulutada raha, et neid mõjusid leevendada ja likvideerida. Näiteks on riik toetanud ohtlike jäätmete prügilasse ladestamist moel, et sihtotstarbeline tasu, mida kogutakse ladestajatelt prügila sulgemiseks, ei kata kõiki prügila katmisega seotud kulusid ning riik on pidanud lisaks kasutama maksumaksja raha. Ka on maksumaksja raha eest tulnud seal likvideerida saamatust majandamisest tulenenud keskkonnasaastet.
Riigikontrolli raportile tuli täna vastukaja Eesti Erametsaliidult, mis pole Riigikontrolli järeldustega nõus. “Eesti Erametsaliidule jääb arusaamatuks Riigikontrolli seisukoht, mille järgi sildistatakse riigi poolt makstav metsa uuendamise toetus keskkonnakahjulikuks majandusmeetmeks, mis intensiivistab metsade raiumist,” teatas liit.
Riigikontroll ei toonud metsa uuendamise toetuse vastuolulisust oma aruandes välja otseselt Eesti olusid analüüsides, vaid tõi näiteks Soome kogemuse, eeldades, et samasugune olukord võib olla ka Eestis. Teiste riikide koguemuse näited avaldas Riigikontroll sellepärast, et Eestis pole seda teemat põhjalikult seni uuritud.
Järgnevalt on avaldatud Riigikontrolli näited keskkonnakahjulike toetuste kohta.
Teiste riikide kogemus näitab, et keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevaid toetusi saab välja selgitada kõigis valdkondades. Enim on seda tehtud energeetika- ja transpordivaldkonnas (eelkõige fossiilkütuste toetustega seoses), kuid olulised valdkonnad on ka põllumajandus ja kalandus, jäätmekäitlus, tööstus, (elamu)ehitus jms.
Energeetikavaldkonnas on riikides kasutusel peamiselt sihtotstarbelised toetused (nt toetused fossiilkütuste käitistele, neile käitistele tasuta eraldatud CO2-heitkoguse ühikud, teadus- ja arendustoetused fossiilkütuste uurimiseks ja kasutamiseks) ja maksuerisused (nt maksusoodustus elektri ja gaasi suurtarbijatele, keskkonna- ja energiamaksude soodusmäär fossiilkütuste kasutajatele). Mitmed maksuerisused (või täielikud maksuvabastused), mis kehtivad ka Eestis, on sätestatud ELi energia maksustamise direktiiviga. Mõned neist on riikidele kohustuslikud, kuid paljud riigid on kehtestanud täiendavaid maksuerisusi, et kaitsta inimeste ostuvõimet ja tagada ettevõtete konkurentsivõime.
Energeetikavaldkonna majandusmeetmeid peetakse keskkonnale kahjulikuks, kui nad muudavad tooted tarbijatele soodsamaks ning motiveerivad sellega energiat tarbima. Fossiilsete kütuste tarbimine saastab õhku ja tekitab kasvuhoonegaase, mõjutab maastikku ja elupaiku fossiilkütuste kaevandamise kaudu. Toetused tehnoloogiatele, mis kasutavad fossiilkütuseid, lukustavad ühiskonna nende kasutamisse ja pärsivad uute, innovatiivsete tehnoloogiate kasutamist.
Näiteks pärsib fossiilkütustest energia tootmise toetamine taastuvenergia kasutuselevõttu, sest taastuvenergiaettevõtted ei suuda konkureerida toetusi saavate fossiilkütuste tootmisvõimsustega. Selleks et luua uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, on riik kehtestanud taastuvenergia toetuse.
Aastatel 2010–2021 on põhivõrguettevõte Elering maksnud taastuvenergia toetust ligi 834 miljonit eurot. Ent samal ajal on antud suures mahus toetusi ka fossiilkütustel põhinevale energiatootmisele, näiteks:
■ põlevkivi kasutavatele käitistele tasuta eraldatud heitkoguse ühikud ca 661 miljoni euro ulatuses (2013–2021);
■ rahalised sissemaksed Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks: 150 miljonit 2010. aastal ja 125 miljonit eurot 2020. aastal, et rajada uus elektrijaam ning uued põlevkiviõlitehased;
■ 2016. aasta toetus põlevkivisektorile ligikaudu 78 miljoni euro väärtuses (kaevandustasude alandamine 2015. aasta III kvartali – 2021. aasta III kvartali eest);
■ aastatel 2010–2021 makstud toetus ligikaudu 48 miljonit eurot (maagaasist, põlevkivi uttegaasist) elektri ja soojuse koostootmise käigus toodetud elektrile.
Eestis kehtivatest olulisematest energeetikavaldkonna keskkonnakahjulikest toetustest võib välja tuua veel suurtele energiatarbijatele kavandatava taastuvenergia tasu alandamise, mille rahaline mõju on eeldatavasti ca 20 miljonit eurot aastas.
Energeetikasektori toetuste vastuolulisust ilmestab uue põlevkiviõli tehase rajamise toetamine. Uue õlitehase rajamine maksab ligi 300 miljonit eurot ja see emiteeriks aastas ca 0,6 miljonit tonni CO2-heiteid. Samal ajal on riik eraldanud enam kui 230 miljonit eurot ELi toetusraha erinevatele energiatõhususe suurendamise projektidele. Nende projektide tulemusena saavutati aastane CO2-heite vähenemine ligikaudu 0,2 miljonit t/a (perioodil 2014–2020). Seega nullib põlevkiviõlitehase toetamine energiatõhususprojektide pingutused vähendada õhusaastet.
Samal ajal kui antakse toetusi taastuvenergia tootmise arendamiseks ja energiasäästuks, toetatakse ka fossiilsete kütuste kasutamist ning suure energiatarbimisega ettevõtteid.
Teiste riikide kogemuse põhjal on palju keskkonnakahjulikke toetusi ka transpordivaldkonnas. Valdavaks on maksuerisused, kuid leidub ka otseseid toetusi. Nii nagu oli energeetikas, on ka transpordis mitmed maksuerisused (nt maksuvabastused või alandatud maksumäär) sätestatud ELi energia maksustamise direktiiviga.
Transpordivaldkonna majandusmeetmete kahjulik mõju avaldub seeläbi, et meetmed muudavad tarbijatele soodsamaks fossiilkütuseid kasutava transpordi kasutamise või soodustavad suurema keskkonnamõjuga kütuse kasutamist. Selle tulemusena jätkavad tarbijad fossiilsete mootorikütuste kasutamist või eelistavad saastavamat kütust (nt diislikütust) kasutavaid sõidukeid, mis tekitavad rohkem õhusaasteaineid (NOx, peenosakesi) ja kasvuhoonegaase. Keskkonnakahjulikuks transpordiga seotud toetuseks peetakse ka uue infrastruktuuri rajamist, mis võib hävitada ja killustada looduslikke elupaikasid ning aidata kaasa autostumisele.
Sarnaselt energeetikavaldkonnaga toetab transpordivaldkonnas fossiilkütuste toetamine seniste tehnoloogiate kasutamise jätkamist. Näiteks suunab diislikütuse madalam aktsiisimäär võrreldes bensiiniga tarbijaid valima diislikütust kasutavaid sõidukeid. Fossiilkütuste toetused üldisemalt takistavad aga biogaasi-, elektri- ja vesinikumootoriga sõidukite kasutusele võtmist.
Mitme riigi andmete põhjal on just transpordivaldkonnas kõige suuremad keskkonnakahjulikud toetused. Näiteks Soomes on sellisteks toetusteks firmasõidukitele antav soodustus, diiselkütuse madalam maksumäär võrreldes bensiiniga ja tööstusseadmetes kasutatava kerge kütteõli madalam maksumäär võrreldes tavamääraga.
Teiste riikide töödes toodud analoogiate põhjal on Eesti rahaliselt kõige suuremad transpordivaldkonna keskkonnakahjulikud toetused seotud kütuste maksuerisustega. Erimärgistatud diislikütuse kasutamine (2021) põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil vähendab kütusekasutajate kulusid 27 miljonit eurot ning põlevkivisektori kulutusi ajutiselt 5 miljonit eurot. Kõige selle võrra laekub vähem raha ka riigieelarvesse. Olulise rahalise mõjuga on diislikütuse madalam maksumäär võrreldes bensiiniga – kütuste energiasisaldusest lähtudes on diislikütuse madalamast maksumäärast tulenev diislikütuse eelistamise rahaline väärtus ca 67 miljonit eurot aastas.
Transpordivaldkonna majandusmeetmed võivad olla vastuolus teiste meetmetega. Näiteks on diislikütuse aktsiisimäära alandamine pärssinud elektrisõidukite kasutamist. 24 Samal ajal teeb riik jõupingutusi biogaasi ja elektrisõidukite suuremaks kasutamiseks ning mootorsõidukite kasutamise vähendamiseks (nt kergliiklusteede rajamine, ühistranspordi kasutamise soodustamine, laadimisvõrgu arendamine, elektriautode ostu toetamine, vt ka näiteid vasakveerust).
Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevaid meetmeid on ka põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkonnas. Enamasti on tegu sihtotstarbeliste toetustega, mida makstakse Euroopa Liidu ühtse põllumajandus-, merendus- ja kalandus või regionaalpoliitika raames või maksvad liikmesriigid ise. Samas leidub ka põllumajandustootjatele suunatud maksuerisusi, näiteks eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär põllumajandussõidukitele ja kalalaevadele. Valdkonnas annab riik ka näiteks laenugarantiisid ja kindlustustoetusi, mida rahvusvahelise keskkonnakahjulike toetuste määratlemise metoodika alusel saab pidada keskkonnakahjulikeks (vt lisa A).
Keskkonnale potentsiaalselt kahjulikuks peetakse toetusi, mis intensiivistavad põllumajandustegevust, sh loomakasvatust, soodustavad väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist ja avaldavad seeläbi kahjulikku mõju nii pinna- kui ka põhjaveele, muldade seisundile, bioloogilisele mitmekesisusele, suurendavad kasvuhoonegaaside heidet.
Keskkonnakahjulike toetuste kindlaksmääramine põllumajanduses on problemaatiline. ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamisega üritatakse minimeerida keskkonnamõjusid ja toetatakse keskkonnahoidlikku tegevust (nt mahetootmise toetused), kuid endiselt on ühisele põllumajanduspoliitikale heidetud ette selle vähest ambitsioonikust keskkonnamõjude ohjeldamisel. Näiteks on Euroopa Kontrollikoda toonud välja, et ühine põllumajanduspoliitika ei ole vähendanud loomakasvatussektorist tulenevat heidet ega aidanud kaasa süsiniku mullas ja taimedes sidumise üldisele suurenemisele.
Teiste riikide keskkonnakahjulike toetuste aruannetes on esile toodud eelkõige otsetoetused (I sammas) ja regionaaltoetused (II sammas). Kõige enam on keskkonnakahjulikuks peetud toetusi, mis on seotud loomakasvatuse ja selle toodanguga, aga ka turunduse, ekspordi ja kindlustuse valdkonnaga. Samuti on peetud keskkonnakahjulikuks vähem arenenud piirkondade või ka põllumajandusmaa madalamat tasustamist. Nende eri toetuste eesmärk on põllumehi aidata, kuid keskkonna seisukohalt soosivad need intensiivsemat tootmist ja mõjutavad seega keskkonda.
Põllumajanduse ja kalandusega seotud keskkonnakahjulikest toetustest vabanemise teeb keeruliseks see, et neid toetusi kasutatakse kogu ELis, s.t et üksikul liikmesriigil on keeruline neist loobuda, kuna sellega pannakse oma tootjad kehvemasse konkurentsiolukorda. On leitud, et otsetoetuste keskkonnasõbralikumaks muutmine on endiselt ebaefektiivne bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja kliimamuutustega toimetuleku seisukohast. Detsembris 2022 võeti vastu uus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu õigusaktide pakett, mis peaks kogu ELi ühtse põllumajanduspoliitikaga muutma keskkonnahoidlikumaks.
Keskkonnakahjulikke toetusi leidub teisteski valdkondades, näiteks elamuehituses, jäätmekäitluses, tööstuses, kuid neid on teiste riikide aruannetes vähem käsitletud (vt lisa D). Jäätmekäitluses on keskkonnakahjulikuks toetuseks loetud nt tootjavastutuse ebapiisavat rakendamist pakendi ja probleemtoodete kogumisel ja käitlemisel, taastuvenergia toetust jäätmepõletusele, ebapiisavaid ja diferentseerimata jäätmeteenustasusid.
Eraldi teemana võib vaadata keskkonnatasusid, mis on seotud õigusega kasutada ressursse (vett, maavarasid) ja saastada keskkonda, ja nende erisusi. Keskkonnatasude eesmärgi täitmiseks on oluline, et neil oleks mõju saastamisele/tarbimiskäitumisele ja et need sisaldaks endas ka väliskulusid, s.t ressursil oleks õige hind. Kui need kulud ei ole kaetud, on tegu kahjuliku toetusega. Keskkonnakahjulikeks toetusteks saab lugeda ka erinevaid tasumäärasid eri kasutajatele (vt tabel 1), sest selle kaudu antakse kellelegi eelis loodusvara suurema tarbimise või saastamise eest. Suuremad keskkonnatasude erisused toetavad Eestis põlevkivitööstust (eelkõige sellest elektri tootmist).
Täispikkuses ülevaadet, mille Riigikontroll esitas Riigikogule, saab lugeda siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
