Keskkonnaministeerium suhtub Riigikontrolli auditis „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“ tehtud ettepanekutesse tõsiselt, teatas ministeerium. Mitmed tähelepanekud on juba töös ja ootavad poliitilist heakskiitu.
Metsade kaitse on looduskaitse üks kõige silmapaistvaim osa ning mõistetavalt on Riigikontroll püüdnud lahata aruandes ka neid küsimusi, mida huvirühmad on ühiskonnas viimaste aastate jooksul esile tõstnud. Eesti on Euroopas looduskaitses üks juhtivaid riike: Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangutel on Eesti kõikidest liidu riikidest edukuselt elupaikade kaitsel teisel ja liikide kaitsel kolmandal kohal.
Eesti looduse kaitsmiseks ette võetud sammud on Euroopas kõrgelt hinnatud. „Tegemist on olnud suure väljakutsega, eriti arvestades sektori üldist alafinantseeritust,“ ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Asekantsleri kinnitusel on Riigikontroll on teinud suure töö ja koondanud auditisse väga suure osa sellest, kuidas looduskaitse süsteem on Eestis üles ehitatud. „Täname Riigikontrolli kõrvalise ja kriitilise pilgu eest meie tegevuste ja saavutuste hindamisel,“ sõnas Lamp.
Mitmed Riigikontrolli ettepanekud on juba töös. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma toob näitena ministeeriumis ette valmistatud looduskaitseseaduse muudatuse, mis lihtsustab Natura mõjude hindamist ja muudatuse, mille kohaselt keelatakse kõik majanduslikul eesmärgil tehtavad raied Natura aladele jäävates loodusdirektiivi I lisa metsaelupaikades.
„Lisaks on koostamisel Natura 2000 metsaelupaikade kaitsekorralduskava, millele tellitakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Selles hinnatakse ka raiete kumulatiivset mõju,“ rääkis Aasma.
Samuti on LIFE projekti „Loodusrikas Eesti“ toel toimumas erametsatoetuste süsteemi uuendamine ning ülevaatamisel on ka kinnisasja erakorralise hindamise kord, mis täpsustab teiste seas looduskaitsealuste maade riigile omandamise regulatsioone.
Riigikontroll heidab auditis muuhulgas ette, et looduskaitset ja loodusväärtusi puudutavad andmed on laiali mitmetes andmebaasides ning õigete andmete kättesaamine ja kasutamine on keeruline.
„Koos haldusala asutustega, kes looduskaitse poliitikat rakendavad, peame oluliseks välja tuua, et loodust puudutavaid andmeid on meil arvukalt ja nende põhjal järelduste tegemine vajab sisulist teadmist nende päritolu ja usaldusväärsuse kohta. „Kindlasti vajab parandamist andmete üheselt mõistetavus ja andmebaaside killustatuse vähendamine,“ selgitas Lamp.
Selleks, et andmed oleksid kõikide huvilistele üheselt mõistetavad ning operatiivselt kättesaadavad, on Keskkonnaagentuur alustanud analüütika projektiga, kus luuakse erinevaid andmestikke ja tehakse need avalikkusele kättesaadavaks. Kaitstavate alade kohta on selline väljund juba Keskkonnaportaalis loodud (Looduskaitse statistika | Keskkonnaportaal).
Inimeste toimetamist kaitsealadel, sealhulgas metsamajandamist, reguleerivad kaitse-eeskirjad ja nende kaasajastamine on Keskkonnaministeeriumi igapäevane töö. Kaitsekordade uuendamisel lähtutakse alati parimast teadmisest kaitseväärtuste kohta.
Kaitsekord kujundatakse arvestades konkreetset kohapealset olukorda ja väärtusi ning see ei pea alati tähendama majandustegevuse lausalist keelamist. Uued kaitse-eeskirjad kinnitab valitsus. Poliitilise üksmeele puudumine on protsessi varasematel aastatel pidurdanud, kuid ministeerium saab tõdeda, et looduskaitseseaduse alusel uuendatud kaitsekordade kehtestamine on praeguseks lõpusirgel.
Asekantsleri sõnul on vajalik lisaks Riigikontrolli väljatoodule rõhutada, et sedavõrd mahuka ja meie kõikide ideaalidele vastava looduskaitselise süsteemi ülesehitamine on Eesti sugusele väikeriigile olnud ülimalt suur väljakutse. „Hoolimata pidevale ressursipuudusele, oleme saanud võrreldes teiste EL riikidega väljakutsega hästi hakkama,“ ütles Lamp.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
