Riigikogu reformierakondlasest liige Heiki Kranich ütles kolmapäeval ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast”, et tema ning keskerakondlase Erki Savisaare, isamaalase Andres Metsoja ja EKRE liikme Peeter Ernitsa eelnõu, mis lubaks veekogudele oluliselt lähemale ehitada, valmis advokaadibüroos ning nad maksid selle koostamise eest oma kuluhüvitiste arvelt, vahendab ERR-i uudisteportaal.
Kranichi sõnul leidsid nad koos Ernitsa ja Metsojaga ning pisut hiljem lisandunud tollase keskkonnakomisjoni esimehe Savisaarega, et seniseid reegleid, mis on segased ja pihustunud väga mitmete seaduste vahel, tuleks korrastada ning ühtlasi võimaldada ka omavalitsustel anda luba merele või järvede-jõgede kallastele lähemale ehitada.
Kui algul lubas Kranich eelnõu ise koostada, siis suvel sellega tegeldes mõistis ta ülesande keerukust ning normitehniliselt korrektse eelnõu saamiseks otsustati pöörduda pädeva juristi poole.
“Otsustasime palgata keskkonna valdkonda väga hästi tundva advokaadi, ühe kõige paremini looduskaitse valdkonda tundva juristi Martin Triipani advokaadibüroost Ellex Raidla,” rääkis Kranich. “Ta võttis meie käest sisendi ja vormistas selle ära.”
Kranichi kinnitusel oli tasu eelnõu koostamise eest 4500 eurot ja selle maksid kolm saadikut oma kuluhüvitistest.
Kranich rääkis eelnõu tausta selgitades, et kui 1990ndate esimeses pooles kehtestati ranged piirangud kallastele ehitamiseks, siis tulenes see paljuski sellest, et kuna nõukogude ajal oli suur osa mere rannikust suletud, ei olnud võimalik neid alasid kiiresti inventeerida ja seepärast pandigi neile nii tugevad piirangud. Lisaks on nüüdseks loodud juba üle 300 eri kaitseala ja kõik olulised objektid, mis vaja, kaitse alla võetud.
Lisaks ei meeldi kohalikele omavalitsustele, et kaldale lähemale ehitamiseks loa andmisel peavad nad küsima otsust keskkonnaametilt, mis aga ei pruugi kohapealseid olusid tunda.
“Omavalitsustel tekib küsimus, miks meid ei usaldata, kui meie teame kõige paremini,” rääkis Kranich.
Saadik kinnitas, et tema teada ei tule eelnõu seaduseks saamise järel välja mõni sellest muutusest tugevalt huvitatud isik, kes sellest suuresti võidaks ning kelle huvides see oleks justkui tehtud.
Viitele, et kuna eelnõu esitasid nelja fraktsiooni liikmed, peaks see riigikogus kindla toetuse saama, arvas Kranich siiski, et sellesse võidakse hakata tegema rohkelt muudatusi. “Missugusel kujul [eelnõu seaduseks] saab, on ebaselge, sest on tekkinud palju ideid, kuidas seda muuta. Suures saalis seda kindlasti muudetakse,” tõdes ta.
Kranichi kinnitusel ei kaota eelnõu igamehe õigust kallasrajal liikuda. Kui see ka juba praegu mõnes kohas ei tööta, kuna keegi on kallasraja oma ehitise ja ümbritseva aiaga kinni pannud, siis võib inimene pöörduda keskkonnainspektsiooni ning keskkonnaametil on õigus nõuda kinnistu omanikult muutusi ja teda trahvida, rääkis Kranich. “Keskkonnaametil on õigus trahvi teha, miks ta seda ei tee, ma ei tea,” ütles riigikogu liige.
Küsimusele, kas eelnõu seaduseks saamisel võidakse ka Eesti rannajoon niimoodi täis ehitada nagu näiteks Lõuna-Hispaania rannikul, rõhutas Kranich, et see jääb kohalike omavalitsuste otsustada, kes peavad mõtlema, kas neile ja nende valla elanikele meeldib selline täisehitatud keskkond.
Kranichi sõnul ei usu ta, et randadesse ehitatakse sellisel juhul tuhandeid hooneid, aga kümneid küll: “Arvestades kohalike omavalitsuste suhteliselt valdavat huvi, siis neid ikka sünnib. Tuhandetest ei julge rääkida, kümnetest küll.”
“Aga looduskaitselised piirangud, mis ulatuvad rannani, jäävad, kaitse eeskiri ei muutu. Kõik need nõuded, mis täna on seaduses, ei leevene. Ainus, mis muutub on see, et need kohad, kus ei ole kaitsenõudeid, saab omavalitsus lubada ehitada veele lähemale,” rõhutas ta.
Küsimusele, miks riigikogu seda siis siiani pole otsustanud, leidis Kranich, et saadikutel pole selleks julgust.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
