Kriisiuuringute keskuse uuringust selgus, et Lääne-Eesti saari möödunud aasta kevadel tabanud reostuskriisi lahendamise oluliseks takistuseks olid osaliste erinevad arusaamad kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse tasandi ülesannetest. Probleemid lähtusid nii õigusselguse puudumisest, ebaselgest rollijaotusest kui omavalitsuste ressursinappusest.
Hiiumaa ja Vormsi valla kohaliku omavalitsuse kriisijuhtimist mõjutanud teguritele keskendunud uuring tõi esile olulised probleemid rannikureostuse tõrje mitmetasandilises kriisijuhtimises.
“Uuritud omavalitsused said reostuskriisi lahendamisel hakkama suure pingutusega,” lausus Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. “Ometigi esines tõsiseid vajakajäämisi omavalitsuse ja riigi tasandi koostöö toimimises. Näiteks lähtusid omavalitsused kriisijuhtimisel riigiametite poolsest suunisest, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus olenemata suurusest tulema toime reostusega, mis jääb mahult alla viie tonni. On selgunud, et seda piirmäära kriisiaegses seadusandluses kehtestatud polnud ning õigusruum võimaldanuks oluliselt paindlikumat riigipoolset kaasatust ning abi – kohe, kriisi algusest.”
Visa müüdina püsiv viie tonni piirmäär muutus oluliseks kriisijuhtimise takistajaks, seda eriti Vormsil kui ühes Eesti väikseimatest omavalitsusest. “Kui 450 elanikuga Vormsi sai riigilt sõnumi, et see kriis on teie enda lahendada, pingutas nii kohalik omavalitsus kui kogukond sisuliselt võimete piiril. Hädasti on vaja nn. viie tonni müüt kummutada ning tõhustada riigi poolt kriisijuhtimises antava abi paindlikkust, seda erilise tähelepanuga väikestele omavalitsustele,” märkis Nagel. Abi, mida enim vajati, oli seejuures oskusteave reostuskriisi lahendamisest, aga ka inimressurss koristuste läbiviimiseks.
Uuringut on tutvustatud ka Hiiumaa kriisikomisjonile. “Möödunud aasta reostuskriis oli Hiiumaale tõsine katsumus, millest tänu nii kohalikele Päästeameti kriisijuhtidele kui kogukonna abile läbi tulime. Uuringu raport on meile oluliseks sisendiks kriisijuhtimise süsteemide tõhustamisel ning arendamisel,” sõnas Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja. “On ka aspekte, mille osas saab muutus tulla vaid keskvalitsuse tasandilt. Nii vajab kriisijuhtimine oluliselt suuremat koostööd eri tasandite vahel, õigusselgust ning süsteemi kriisialase koostöö alalhoidmiseks.”
2022. kevade masuudireostus puudutas ühtekokku nelja omavalitsust, jõudes ka Lääne-Nigula valda ning Haapsallu, kahe nädalaga koristati vabatahtlike abiga üle kuue tonni masuuti. Uuring viidi läbi Hiiumaa valla tellimusel andmaks ülevaadet omavalitsusi tabanud masuudireostuse kriisijuhtimisest ning seda mõjutanud teguritest. Selle eesmärgiks oli anda omavalitsustele sisend rannikureostuses toimunust kokkuvõtete tegemiseks ning sarnaste kriiside lahendamise tõhustamiseks tulevikus.
Kriisiuuringute keskuse koostatud uuringu raport asub siin.
MTÜ Kriisiuuringute Keskus loodi 2022. aastal eesmärgiga populariseerida ja arendada teaduspõhiselt kriisijuhtimise valdkonda ning algatada valdkondlikel teemadel ühiskondlikke debatte.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
