Keskkond

Loomakaitse selts: Eksootiliste loomade kaubandus ohustab kohalike liikide ellujäämist

F: Pixabay

Eksootiliste lemmikloomade kaubandusel on laastav mõju ökosüsteemile. Mõne liigi bioloogilist mitmekesisust võib mõjutada loodusesse vabaks laskmine või põgenemine. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tõdeb, et eksootiliste loomade kaubandus ohustab kohalike liikide ellujäämist.

• Loe ka: Tartumaal kohatud mäger osutus pesukaruks, kellest võib saada nuhtlusliik

Metsloomade populatsioonid vähenevad keskmiselt 62% kaubeldavates piirkondades, mis viib mõned neist lähemale väljasuremisele. Eesti kurvemaks näiteks on euroopa naarits, kelle elupaikade kadumine ja liigne küttimine tõi kaasa arvukuse languse, kuid lõpliku hävingu põhjustajaks peetakse karusloomafarmidest loodusesse pääsenud minki. 

Eksootikutelt võivad kohalikele metsloomadele edasi kanduda haigused. Lisaks ohustavad nad bioloogilist mitmekesisust, kui nad peaks põgenema või kui inimene ise laseb eksoodi loodusesse. Berni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga (CBD) on eksootiliste lemmikloomadega kauplemine määratletud kui üks peamisi viise invasiivsete võõrliikide sissetoomiseks ELi.

“Kõige aktuaalsem näide loomakaubanduse ohust on pesukaru Kambja vallas. Suure tõenäosusega on loom, kas loodusesse vabaks lastud või põgenenud oma elupaigast. Pesukaru on suureks riskiks meie ökoloogilisele tasakaalule, kuna tal napib looduslikke vaenlasi, kuid on suureks ohuks kohalikele linnuliikidele,” ütles ELS turundus- ja kommunikatsioonijuht Agnes Blank. 

Eksootiliste loomade loodusesse pääsemine võib olla katastroofiline. Kui loom ei sure röövloomade või nälgimise tagajärjel, siis võib ta paljunedes muutuda invasiivseks liigiks. Näiteks kuldkala on maailma vetes üks invasiivsemaid liike. Suure paljunemiskiiruse ja looduslike röövloomade puudumise tõttu hävitab kuldkala bioloogilist mitmekesisust süües kohalike liikide mune ja levitades haigusi. Näiteks kuivendati Utahis asuv oja tuhandete kuldkalade eemaldamiseks ja Colorado järves on kasvava populatsiooni tõttu ohustatud mitmed teised kalaliigid.

Punakõrv-ilukilpkonnad on populaarsed lemmikloomad mitmel pool maailmas, eriti kui nad on noored ja väikesed. Kahjuks on mitmed loomaomanikud lasknud nad loodusesse, tõenäoliselt nende suuruse tõttu. Täiskasvanuna on kilpkonna kilbi pikkuseks enamasti kuni 30 cm. Jaapani keskkonnaministeeriumi sõnul on punakõrv-ilukilpkonne rohkem kui kohalikke kilpkonnaliike. Oma kehamõõtmete ja suure paljunemisvõime tõttu domineerivad punakõrvad kohalike liikide üle, konkureerides nendega toidu- ja peesitamiskohtade pärast. 

Eksootiliste lemmikloomade kättesaadavus internetist regulatsioonide puudumine ning eksootikute omamise kasvav atraktiivsus on hõlbustanud nende liikide levikut paljudesse uutesse maailma piirkondadesse. ELS rõhutab – kas tahtlikult või mitte, võõrliikide sattumine võõrasse ökosüsteemi võib põhjustada tõsiseid probleeme.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.