Talv oli normist pisut soojem. Sademeid oli enam-vähem normi jagu. Päikesepaistet oli normist pisut vähem. Nii võtab meteoroloogilise talve kokku Keskkonnaagentuur.
Klimaatiline talv
Klimaatiline eeltalv algab teatavasti koos esimese ajutise lumikatte moodustamisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli.
Klimaatilise päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega ning sellega kaasneb külmailmade sagenemine ja enamikel aastatel ka domineerimine.
Mandri-Eesti rannikualadel algas talv 20.–21. detsembril, mil tekkis püsiv lumikate. Saartel aga talve ei olnudki, seal oli tegemist eeltalvega, sest ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes küll püsivalt alla 0 °C, kuid püsivat lumikatet ei tekkinud.
Mujal Eestis algas talv juba 26.–29. novembril. Talv sai läbi Lääne-Eestis ja mõnel pool Lõuna-Eestis veebruari viimasel kolmandikul, 25.–26. veebruaril. Enamikes kohtades ei olnud 1. märtsiks lumikate veel lagunema hakanud.
Õhutemperatuur
Talve keskmine õhutemperatuur oli –2,0°C (norm –2,6 °C). Alates talvest 1922/23 on see soojuselt 28.-29. koht.
Kõige soojem talvekuu oli veebruar Eesti keskmise õhutemperatuuriga –0,2 °C (norm on –3,8 °C).
Kõige külmem talvekuu oli detsember Eesti keskmise õhutemperatuuriga –4,3 °C (norm on –1,0 °C).
- Maksimaalne õhutemperatuur 9,0 °C mõõdeti Heltermaa rannikujaamas 13. jaanuaril.
- Minimaalne õhutemperatuur –27,6 °C mõõdeti Tartu-Tõravere ilmajaamas 7. detsembril
- Talve keskmisena kõige soojem koht oli Ristna +0,7 °C (norm +0,1 °C).
- Talve keskmisena kõige külmem koht oli Väike-Maarja –3,9 °C (norm –4,2 °C).
Sademed, esimene lumi
Talve sajusumma Eesti keskmisena oli 146 mm, mis on 102% normist (norm 142 mm).
Kõige sajusem talvekuu oli jaanuar, mil Eesti keskmisena mõõdeti sajusummaks 60 mm (norm 49 mm).
Kõige kuivem talvekuu oli detsember, mil Eesti keskmisena mõõdeti sajusummaks 37 mm (norm 53 mm).
- Kõige sajusem koht oli Tallinn, 197 mm (norm 155 mm ehk 127% talve sajunormist).
- Kõige kuivem koht oli Narva 105 mm.
Lumi
Sügise lõpul tekkinud lumikate pidas vastu ligikaudu detsembri keskpaigani. Detsembri teise dekaadi sulailm ja vihmasajud kahandasid lumikatet jõudsalt ning lumikate jõudis enamikes kohtades täielikult sulada.
Detsembri viimasel kolmandikul tuli kõikjale lume lisa. Jaanuaris ja veebruaris jagus lund peaaegu kõikjale terveks kuuks.
Napimalt oli lumikatet mitmel pool saartel, kus see jõudis korduvalt sulada ning siis taas tekkida.
Kõige paksem oli lumikate 9. veebruaril Tuulemäe sademete mõõtejaamas, 67 cm
Tuul ja tuisk
Tugevaim tormi-iil mõõdeti Vilsandi rannikujaamas 20. jaanuaril – 33,6 m/s. Keskmine kiirus samal ajal oli 24,6 m/s, mida loetakse juba tormiks.
Rahvusvahelise kokkuleppe järgi loetakse tormiks tuult, mille keskmine kiirus ulatub 21 m/s või üle selle.
29. jaanuari tuisk
Jaanuaris–veebruaris muutusid teed-tänavad mitmel korral, kiirelt vaheldunud pluss- ja miinuskraadide tõttu, uisuväljadeks.
Päikesepaiste
Päikest oli talve jooksul Eesti keskmisena 118,1 tundi (norm 117,3 tundi).
Kõige päikeselisem kuu oli veebruar, kui Eesti keskmisena paistis päikest 53,0 tundi (norm 63,2 tundi).
Kõige päikesevaesem oli jaanuar, kui Eesti keskmisena paistis päikest 31,1 tundi (norm 33,1 tundi).
- Kõige vähem päikest paistis Jõgeval, talvistel kuudel kokku 87,7 tundi.
- Kõige enam päikest oli Roomassaares, kolme talvekuuga kokku 157,9 päikesepaistelist tundi.
Jaanuaris–veebruaris muutusid teed-tänavad mitmel korral, kiirelt vaheldunud pluss- ja miinuskraadide tõttu, uisuväljadeks.
Päikesepaiste
Päikest oli talve jooksul Eesti keskmisena 118,1 tundi (norm 117,3 tundi).
Kõige päikeselisem kuu oli veebruar, kui Eesti keskmisena paistis päikest 53,0 tundi (norm 63,2 tundi).
Kõige päikesevaesem oli jaanuar, kui Eesti keskmisena paistis päikest 31,1 tundi (norm 33,1 tundi).
- Kõige vähem päikest paistis Jõgeval, talvistel kuudel kokku 87,7 tundi.
- Kõige enam päikest oli Roomassaares, kolme talvekuuga kokku 157,9 päikesepaistelist tundi.
Talve jooksul oli Kuusikul 47 päikeseta päeva ehk nendel päevadel ei paistnud päikest mitte minutitki. Roomassaares oli selliseid päevi vaid 30.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
