Heas seisundis muld on elutähtis ökosüsteemide toimimiseks ning paljude majandussektorite alus. Eestis on mullad heas seisukorras peamiselt tänu vähesele maa hõivamisele tehislike pindadega, lühikesele kasvuperioodile ja jätkusuutlike põllumajandusvõtete kasutamisele. Samas seisavad Eesti mullad silmitsi väljakutsetega, nagu happesus ja liigne fosforisisaldus, selgub Keskkonnaagentuuri ülevaatest.
Maahõive ja mullatüübid
Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetel hõlmasid 2023. aastal suure osa Eesti pindalast metsamaa (51,6%) ja haritav maa (23%). Märgalade, lagedate alade ja ehitiste osakaal oli tunduvalt väiksem. Ehitised katsid vaid 0,3% maismaast, samas kui suurem osa hoonestusest oli koondunud linnadesse, näiteks Rakveres (10,3%) ja Tallinnas (9,6%).
Mullatüüpide poolest domineerivad Eestis mineraalmullad, moodustades 70,6% maismaast. Turvasmullad ja turvastunud mullad, mis on oluline kasvuhoonegaaside allikas, hõlmavad 9,4% haritavast maast. Need mullad on eriti tundlikud muutustele, nagu kuivendamine, mis võib viia mulla degradeerumiseni ja muuta selle mineraalmullaks.
Mullade happesus ja fosforisisaldus
Viimaste aastate seireandmete põhjal oli 37% Eesti põllumuldades happelised, mis on suurenenud võrreldes varasemate perioodidega. Happesus on eriti suur probleem Lõuna-Eestis, kus aluskivim ja mullatekkeprotsessid loovad soodsa keskkonna happeliste muldade kujunemiseks.
Teine oluline murekoht on fosforisisaldus. Umbes 42% põllumuldade proovidest sisaldasid liiga palju fosforit, mis ohustab veekogude seisundit. Eriti tõsine on olukord Põlvamaal ja Lääne-Virumaal, kus üle poole analüüsitud muldadest näitas fosfori üleküllust.
Kliimamuutuste mõju
Kliimamuutused mõjutavad tugevalt nii mulla seisundit kui ka maakasutust. Soojemad talved, kuumemad suved ja kuivemad kevaded muudavad mulla tundlikumaks erosioonile. Kevadel, kui põllukultuurid pole veel erosiooni tõkestanud, on mullaerosiooni juba täheldatud näiteks Põhja-Eestis. Lisaks on pikenenud kasvuperiood võimaldanud kasvatada uusi põllukultuure, nagu bataat ja kikerhernes.
Põllumajanduse ja maakasutuse mõju
Jätkusuutmatu maakasutus ja mullasaaste võivad elurikkad mullad muuta viljatuks pinnaseks. Linnade laienemine on üleilmne trend, mis ohustab viljakaid muldasid. Samal ajal suurendavad happelised väetised ja pestitsiidide kasutamine mulla degradeerumist, mõjutades negatiivselt elurikkust ja põllumajanduse tootlikkust.
Muld ja ökosüsteemid
Heas seisundis muld pakub mitmesuguseid võimalusi ökosüsteemidele, see on elupaigaks suurele osale planeedi elurikkusest ja toimib süsiniku talletajana. Muld mängib olulist rolli ka veekaitses ja toidujulgeoleku tagamises. Eestis on soised kaitsealad eriti olulised süsinikureservuaaridena, aidates vähendada kliimamuutuste mõju.
Eesti mullaseisundi parandamiseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks on käimas mitu projekti. Uuendatakse Eesti mullastikukaarti ning viiakse läbi teadus-arendusprojekte, et parandada mullastiku seisukorda ja kliimamõjude vähendamist. Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe raames on seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks moodustaks 25% põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaa. Eestis on selle eesmärgi saavutamine küllaltki realistlik, kuna meie mahepõllumajandusmaa osakaal on Euroopa Liidu üks suuremaid, kuigi viimastel aastatel on mahepõllumajandustootjate arv vähenenud.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
