Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) avaldas täna, kui jõustuvad ka uued ELi nõuded, värske õhukvaliteedi mõju hinnangu. Selgub, et Euroopa Liidus on aastas veidi alla 240 000 surmajuhtumi, mis on tingitud kokkupuutest eriti peente osakestega.
Viimased andmed kinnitavad taaskord, et eurooplased puutuvad endiselt kokku õhusaasteainete sisaldustega, mis ületavad olulisel määral Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatavaid tasemeid. Lisaks selgub hinnangust, et peaaegu kolm neljandikku Euroopa ökosüsteemidest puutub kokku õhusaaste kahjuliku tasemega.
EEA värskest hinnangust „Õhusaastest põhjustatud tervisekahjustused Euroopas: haiguskoormus 2024“ selgub, et kolmest peamisest õhusaasteainest (eriti peened osakesed, lämmastikdioksiid ja osoon) põhjustatud tervisekahjud on vähenemas.
Aastatel 2005 – 2022 vähenes eriti peente osakeste ehk PM2,5 põhjustatud surmajuhtumite arv ELis 45% võrra. See tähendab, et liigume jätkuvalt ELi 2030. aasta saastevaba tegevuskava 55% vähendamise eesmärgi saavutamise suunas.
„See on hea uudis meile kõigile, et tänasest on ELi õhukvaliteedi nõuded rangemad,” ütles EEA tegevdirektor Leena Ylä-Mononen. “Samas on kogu Euroopas endiselt väga palju inimesi, eriti linnades, keda halb õhukvaliteet mõjutab, põhjustades haigusi ja enneaegseid surmasid. See kõik on valdavas osas ennetatav, kui vähendada veelgi saasteainete taset keskkonnas. Õhusaaste avaldab negatiivset mõju ka laiemalt, kahjustades meie ökosüsteemide tervist, mistõttu on veelgi olulisem kahekordistada jõupingutusi õhu puhastamiseks.“
Loe ka:
Eesti välisõhu saasteainete tasemed on võrdluses Euroopa riikidega pigem samaväärsed Põhjamaadega. Viimastele ametlikele tulemustele tuginedes olid Eestis osakeste (nii peen- kui ka eriti peente osakeste) ja lämmastikdioksiidi tasemed Euroopa riikidega võrdluses ühed madalamad.
Viimastel aastatel pole Eestis piirväärtuste ületamist olnud. Küll tasub meeles pidada, et osakesed on saasteaine, millel teadaolevalt puudub tervisele ohutu sisaldus. Alates 2030. aastast hakkavad ELis kehtima senisest rangemad kvaliteedinõuded, näiteks eelkõige inimtervist mõjutavate eriti peenete osakeste (PM2,5) aastast piirväärtus vähendatakse rohkem kui poole võrra (25 µg/m³-lt 10 µg/m³-le). Seda olukorras, kus osal Euroopa riikide jaoks on väljakutse ka praegu kehtivate tasemete saavutamine.
2023. aasta Eesti välisõhu kvaliteedi seiretulemustest saab lähemalt lugeda keskkonnaagentuuri blogist.
Kehtestati ELi uued õhukvaliteedi nõuded
Täna jõustunud läbivaadatud välisõhu kvaliteedi direktiiv toob ELi õhukvaliteedi piirväärtused lähemale WHO standarditele, toetades õhusaastest tingitud negatiivse mõju vähendamist tervisele. Õhusaaste on jätkuvalt eurooplaste jaoks peamine keskkonnast tingitud terviserisk (järgnevad muud tegurid, nagu kokkupuude müraga, kemikaalidega ja kliimaga seotud kuumalained), mis põhjustab kroonilisi haigusi ja surmajuhtumeid, eriti linnapiirkondades.
EEA viimaste hinnangute kohaselt oli ELis 2022. aastal vähemalt 239 000 surmajuhtumit tingitud kokkupuutest eriti peente osakeste (PM2,5) saastega, mis ületab WHO soovitatud kontsentratsiooni 5 µg/m3. 70 000 surmajuhtumit oli tingitud kokkupuutest osoonisaastega (O3) ja 48 000 lämmastikdioksiidi (NO2) saastega.
Kõiki neid surmajuhtumeid oleks saanud vältida, kui oleks järgitud WHO suunisväärtusi 2022. aastal. Lisaks enneaegsetele surmadele on suurenenud ka õhusaastega seotud krooniliste haiguste esinemine. On oluline, et neid mõjusid arvestataks õhusaaste üldise tervisekoormuse hindamisel, samuti kasu, mis tuleneks puhtamast õhust Euroopas.
Õhusaaste mõju loodusele
Õhusaaste mõjutab ka meie loodust. EEA hinnangus keskendutakse sellele eraldi peatükis „Õhusaaste mõju Euroopa ökosüsteemidele“. Vaadeldakse, kuidas taimestik puutub kokku peamiste õhusaasteainetega ning kuidas see väljendub põllukultuuride saagikuses ja majanduslikus kahjus.
EEA hinnangus leiti, et õhus olev lämmastik, mis ladestub ökosüsteemidesse, suurendab eutrofeerumist, mis toob kaasa muutused ökosüsteemi struktuuris ja funktsioonis. Nimelt oli 73% ELi ökosüsteemidest 2022. aastal üle kriitilise koormuse eutrofeerumise osas.
Nullsaaste tegevuskava sisaldab eesmärki vähendada 2030. aastaks 25% võrra nende ökosüsteemide pindala, kus lämmastiku sadestumine ületab võrreldes 2005. aasta tasemega kriitilist koormust. Selle eesmärgi saavutamine on praegu ebatõenäoline, sest ajavahemikul 2005–2022 vähenes see 13% võrra.
Vääveldioksiidi (SO2) heitkoguste märkimisväärne vähenemine viimastel aastakümnetel on peamiselt lahendanud hapestumise probleemi.
Eestis on EEA kontaktasutuseks keskkonnaagentuur.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
