Veerandsada aastat tagasi tehti Eesti vetes meie geoloogia üks olulisemaid avastusi – 0smussaarest 6 km kirdes ja Nõva Toomaninalt 9 km loodes leiti 535 miljoni aasta eest tekkinud ligi 0,5 km läbimõõduga meteoriidikraater. Nüüd on selle ümber palju segadust, sest kraatri vallidele planeeritakse meretuuleparki – tulutult juba viimased 15 aastat. Arendaja ponnistused jätkuvad ja sellest saab lugeda siit ning siinse artikli lõpust. Kuna teema on taas päevakorral, meenutab Rohegeenius selle vägeva avastuse ajalugu ja esimest uurimisretke meresügavusse.

535 miljonit aastat tagasi tekkis meteoriidi plahvatusel vähemalt 100 m sügavune süvik ja moodustusid ringvallid – sisemisel läbimõõt 7-8 ja välimisel 21 km. Nende vahel on 200-500 m laiune ja kuni 70 m sügavune ringkanjon ja paisati välja nüüdseks neugrundbretša nime saanud mustjad, lõhelised ja nukilised suured rahnud. Neid leidub ainult Eestis ja eriti suure nähaoleva kogumi on tormilainetus ja jäärüsi lükanud Nõva Toomanina madalvee paelavale. Kraatri keskosa täitus sadade miljonite aastate jooksul settekivimitega, on 1-10 m sügav ja tuntud laevaõnnetuste paik. Eesti suurimaks (h 10,5 m) ja madalveega ajuti nähaolevaks rändrahnuks peetakse Liivaninalt loodesuunas ca 1 km kaugusel meres asuvat bretšat Toodrikivi. (Arne Kivistik, MTÜ Peraküla Kompass, 2012).

See info põhineb aga varasematel uuringutel ja veerandsada aastat tagasi tehtud avastusele. Enne 1990ndate keskpaigas alles oletati, et Nõva ranniku ääres võib asuda veealune meteoriidikraater, aga sukeldunud polnud sinna veel keegi. 1998. aastal sai pilt palju selgemaks, kui kraatri juurde tehti esimene sukeldumisekspeditsioon.

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun