Septembris alanud Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine avab merest jõkke rändavatele kaladele ligipääsu Purtse jõe kesk- ja ülemjooksule, samuti selle suurimale lisajõele. See on oluline samm, et taastada kunagine Eesti olulisuselt teine lõhejõgi ning aidata kaasa kalavarude suurenemisele.
16. septembril toimus Püssi paisul Purtse jõel kohaliku kogukonna osavõtul infopäev, kus tutvustati Püssi paisu likvideerimise ja kärestikulise kalapääsu rajamise töid. Üritus viidi läbi koostöös LIFE IP CleanEST projekti, kliimaministeeriumi ja keskkonnaagentuuriga, et arutada kohaliku kogukonnaga tööde eesmärki ja tegevusi, mis parandavad kalade rändetingimusi ja aitavad taastada Purtse jõe ökoloogilist seisundit.
Kohtumisel osalenud taristuminister Vladimir Svet ütles, et projekt loob muuhulgas senisest paremaid võimalusi looduslähedaseks puhkuseks. „Projekti raames tehakse koostööd ka kohaliku omavalitsusega, et samaaegselt rekonstrueerida paisuga seotud sild ning rajada kergliiklustee, mis parandab juurdepääsu jõele ja teeb selle piirkonna kättesaadavamaks nii kohalikele elanikele kui ka turistidele,” lisas Svet.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala rõhutas, et kalapääsu rajamine paisu asemele on oluline, et tagada kalade vaba liikumine ja taastada looduse tasakaal. „Puhtad ja ligipääsetavad jõed on väärtuslikud nii loodusele kui ka inimestele. Püssi pais on aastaid takistanud kalade rännet Purtse jões. Kalapääsu rajamine aitab tagada, et kala jätkuks ka tulevikus ning võimaldab rohkematel inimestel looduse hüvesid nautida,“ lisas Ala.
Seni ületamatuks takistuseks olnud Püssi paisu asemel rajatav kärestik-kalapääs on kaladele lihtsasti läbitav ja võimaldab neil jõuda ülesvoolu jäävatele kudealadele Purtse ja Ojamaa jões. Kalapääs on projekteeritud viisil, et sellel voolaks pidevalt kogu jõe vesi, mis teeb sellest atraktiivse rändetee ka kõige nõudlikumatele liikidele. Täiendavaks plussiks on, et see pakub kaladele sobivaid kudetingimusi ja elupaiku.
Püssi kalapääsu rajamise olulisus ja mõju kalastikule
Kalastiku hindamistööde järgi võivad Püssi paisust ülesvoolu jäävad koelmu- ja elupaigad toota ainuüksi lõhe ja forelli puhul aastas üle 2 400 kaheaastase isendi. Lisaks on erinevad katsepüügid ja allavoolu jääval Sillaoru kalapääsul tehtud kalakaamera salvestised näidanud, et vastrajatavast kalapääsust hakkavad kasu lõikama teisedki liigid, nagu näiteks haug, ahven ja jõesilm.
Püssi paisu likvideerimise ja kalapääsu rajamise tööd algasid 2024. aasta septembris, ning plaanide kohaselt valmib projekt 2025. aasta lõpuks. Lisaks kalapääsu rajamisele on kavas rekonstrueerida ka Püssi paisu juures asuv sild ning rajada piirkonda kaasaegne kergliiklustee.
Kalapääs ehitatakse projekti LIFE IP CleanEST raames, seda rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ning Eesti riik. Tööd lähevad maksma ligemale 451 000 eurot.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
