Keskkond

Riigikohus otsustas: naaber võib kaevandamislube vaidlustada suisa aastaid hiljem

Kui ikka kaevandust ei taha, võid selle asja vaidlustada ka aastaid hiljem.Foto: Shutterstock

Riigikohus otsustas, et halduskohus peab sisuliselt läbi vaatama taluomaniku kaebuse, mis puudutab aastaid tagasi tema naaberkinnistutele antud turba kaevandamise lubasid, sest varem polnud teda kaevanduse rajamisest teavitatud.

Juba 2004. ja 2012. aastal anti AS-ile Mikskaar load turba kaevandamiseks Viljandimaal Kolga-Jaani lähedal, aga need pälvisid kohalike elanike tähelepanu alles eelmise aasta alguses, kui ettevõte alustas ettevalmistustöid kaevandamiseks.

Otse turbaraba kõrval asuva talu omanik vaidlustas mullu kevadel kaevandamisload Keskkonnaametis ja hiljem halduskohtus. Kaebaja sõnul sai ta rajatavast kaevandusest teada alles 2020. aasta veebruari lõpus ühe teise lähedalasuva talu perenaiselt.  

Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja AS Mikskaar leidsid, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Ministeeriumi hinnangul piisas naabrite teavitamiseks sellest, kui info kaevandamislubade kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes. Samuti märkisid riigiasutused ja kaevandusfirma, et isegi kui kaebaja sai lubadest teada alles mullu veebruaris, oleks ta pidanud pärast seda nende vaidlustamisel kiiremini tegutsema.

Halduskohus luges kaebuse tähtaegseks ja alustas asja sisulist menetlust, kuid ringkonnakohus rahuldas AS-i Mikskaar ja Keskkonnaameti kaebused ning lõpetas menetluse tähtaja rikkumise tõttu.

Riigikohus: kaevanduse naabrit oleks tulnud isiklikult teavitada

Riigikohtu halduskolleegium tühistas täna taluomaniku kaebuse alusel ringkonnakohtu määruse ja saatis asja halduskohtule sisuliseks lahendamiseks.

Kolleegium märgib, et seaduse järgi ei piisanud info avaldamisest Ametlikes Teadaannetes, vaid kirjalikult tuli teavitada kõiki maaomanikke, kelle huve kaevandus otseselt puudutab. Nende hulka kuulub ka kaebaja, sest ta on kaevanduse piirinaaber ja keskkonnamõjude hindamise aruande järgi võib kaevandamine mõjutada tema kaevu veevarustust. 

Kuna kaebajat polnud lubade menetlusest informeeritud, polnud tal ka põhjust jälgida tähelepanelikult Ametlikke Teadaandeid ja talle ei saa ette heita, et ta ei saanud kavandatavast kaevandusest teada juba 2004. aastal, leiab Riigikohus.

Seega tuleb seaduses ette nähtud 30-päevast kaebetähtaega lugeda alates hetkest, mil kaebajal oli reaalselt võimalik tutvuda lubade sisuga. Tähtaja ületamisega oleks tegemist ka juhul, kui kaebaja viivitab pärast teda puudutavast haldusaktist teadasaamist sellega tutvumisega ebamõistlikult kaua.

Kaebaja sõnul sai ta lubadest teada 29. veebruaril 2020 ja tutvus nendega 13. märtsil, kui naaber oli load Keskkonnaametilt välja küsinud ja talle edasi andnud. Ringkonnakohtu arvates oli see viivitus ebamõistlikult pikk, sest load on kättesaadavad ka elektrooniliselt ameti kodulehel ja kaebaja oleks pidanud nendega tutvuma juba märtsi alguses.

Kuid Riigikohtu hinnangul ei viivitanud kaebaja lubadega tutvumisega. Umbes kahenädalast ajavahemikku lubadest teadasaamise ja nende kättesaamise vahel ei saa pidada ebamõistlikult pikaks. Kui naaber oli dokumentide väljanõudmiseks juba ametiga ühendust võtnud ja lubanud neid kaebajaga jagada, siis ei pidanud kaebaja tegema ise samasisulist päringut.

Kolleegiumi hinnangul ei saa õigusteadmisteta inimeselt ka eeldada, et ta oskaks otsida keskkonnalube avalikust registrist. Teabenõude saatmine lubadega tegelevale asutusele on nende kättesaamiseks mõistlik abinõu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.