Äsja valminud uuring näitab, et Harju- ja Raplamaal kasutab ühistransporti vaid üheksa protsenti elanikest, riik ja linn üritavad seda arvu üheskoos suurendada, kirjutab Postimees.
Inphysica ja FLOU ühisuuring tõi välja Tallinna, Harjumaa ja Põhja-Raplamaa liikumise peamised murekohad. Esiteks Tallinna linnas ja Harjumaal tervikuna elanike arv kasvab, statistikaameti hinnangul on see jätkuv arengusuund ning koos elanike arvu kasvuga kasvab ka autostumine.
Ühistranspordikasutajate arv on jäänud samale tasemele, ehk Tallinnas kasutab iga päev ühistransporti umbes 44 protsenti elanikest, Harjumaal ja PõhjaRaplamaal aga peab ainult üheksa protsenti elanikest oma põhiliseks liikumisvahendiks ühistransporti. Teine probleem on uuringu tulemuste järgi selles, et regioonis on palju osalisi, kes ühistranspordi korraldamisega tegelevad.
Ühistranspordiga tegelevad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, transpordiamet, Tallinna transpordiamet, kohalikud omavalitsused, Põhja-Eesti ühistranspordikeskus ja Elron. Kusjuures ükski neist ei vastuta regiooni ühistranspordi tervikliku planeerimise eest. See teeb asja ka kasutaja jaoks keeruliseks, sest eri ühistranspordi korraldajatel on eraldi piletisüsteemid, tariifid ja tsoonid.
Praegu ei ole inimesel võimalik osta terviklikku sõiduõigust. Ta saab osta eri transpordiliikidesse erinevad piletid, aga need piletid ei ole transpordiliikide vahel ristkasutatavad, sest puudub ühtne süsteem. Samuti ei klapi sageli omavahel ka eri transpordiliikide väljumisajad. Oluline on ka see, kui palju üks või teine omavalitsus ühistransporti finantseerib. Paradoksaalsel kombel kasvavad ühistranspordile kulutatavad summad igal aastal, aga see ei ole kasutajate arvu suurendanud.
Eelmisel aastal oli Tallinna regiooni ühistranspordi eelarve ligi 122 miljonit eurot ja viimase nelja aastaga on see kasvanud 35 protsenti. Peale ühtse piletisüsteemi loomise soovitab uuring liinivõrku planeerida nii, et see oleks transpordiliigist sõltumatu ja et eri transpordiliigid omavahel ei konkureeriks. Samuti pakutakse välja ühistranspordivõrgustiku rahastamisskeem ning selline hinnamudel, mis peaks inimesed autodest ühissõidukitesse meelitama.
Üks uuringu koostajatest Raul Kalvo rõhutas, et ühistranspordivõrgustik ei tohiks olla liiga tsentraalne. «Ei tohiks olla ühte kohta, kust kõik peavad läbi minema. See tähendab, et jaotatud võrgustik on väga oluline,» ütles Kalvo.
Tema sõnul on oluline, et tekiksid eri sõlmpunktid, kus saab minna ühelt transpordiliigilt üle teisele.
Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul näitab uuring selgelt, et Tallinnas ja Harjumaal peaks olema üks liinivõrk, mis omakorda tähendab kogu piirkonna ühistranspordi ühtset juhtimist. «Ühtse süsteemi loomisel saab olema väga keeruline see, et teha see ka omavalitsustele atraktiivseks, nii et nad oleksid nõus rohkem panustama,» lausus Aas.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart lisas, et linnavalitsusele meeldiks väga, kui naaberomavalitsuste elanikud kasutaksid Tallinna jõudmiseks ühistransporti. «Umbes 30 protsenti liikluskoormusest tuleb Tallinna tänavatele väljastpoolt meie haldusterritooriumi,» ütles Kõlvart.
Aasa sõnul alustab ministeerium sügisel kohtumisi kohalike omavalitsustega, et kuulata ära nende seisukohad ühtse liinivõrgu ja ühtse piletisüsteemiga edasi liikumise asjus. Ühtse piletisüsteemi hange on ministri sõnul ettevalmistamisel ja peaks veel sel aastal välja kuulutatama.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
