Keskkonnaministeerium kirjutab Facebookis, et igakevadist tänavate tolmamist märkavad silmad ja registreerivad õhukvaliteedi seirejaamad. Tolmu ebaefektiivseks tänavatelt ja haljastusaladelt ühest kohast teise liigutamiseks pole lehepuhur sobilik masin. See meetod ohustab nii töötegijat kui ka ümbruskonnas tolmuga kokku puutuvaid elanikke.
Keskkonnaministeeriumi sõnul tuleb tolm koguda alles pärast niisutamist. Selleks on ka eraldi masinad. Tervise ja ümbritseva keskkonna hoidmiseks tuleb teede puhastamisel ilma valida.
Tolmus sisalduvad peened osakesed võivad suurte vahemaade taha lenneldes jääda õhku lendlema nädalateks. Seal seovad need endaga saasteaineid ja patogeenseid mikroorganisme. Eriti peentel osakestel on ülitugev organismi tungimise võime. Vereringesse sattudes levivad need üle kogu organismi ja põhjustavad haigusi, sealhulgas ka surmaga lõppevaid südameinfarkti, insulti ja kopsuhaigusi.
Keskmine täiskasvanu hingab korraga veidi alla poole liitri õhku. See sisaldab tavaliselt kuni kümme miljonit väikest osakest koos nende pinnal asuvate kahjulike ainete ja haigustekitajatega. Saastunud õhu korral on see veel suurem. Seega tuleks kevadel oma tervise huvides vältida saastunud alasid ja tiheda liiklusega tänavaid.