Singtrikk on (Kinkkutemppu) on aktsioon, millest on saanud traditsioon paljude soomlaste jaoks. Singitrikk julgustab peresid koguma ja andma taaskasutusse jõulutoitude valmistamisel tekkivaid küpsetusrasvasid, millest toodetakse taastuvdiislikütust.
Aktsioon algab täna, kui avatakse ligi 300 kogumispunkti üle Soome, ning lõpeb 7. jaanuaril 2022.
Eelmisel aastal püsitas Singitrikk osavõtjate rekordi: ligi 240 000 Soome peret lõi kaasa küpsetusrasvade kogumises. Kokku saadi 55 tonni rasvajäätmeid. Sel aastal on eesmärk suurendada osalevate kodumajapidamiste arvu vähemalt 300 000-ni.
Kuuendat aastat osaleb Singitrikis ka Neste. “Ringmajandus on järjest olulisem teema Soome tarbijate ja ettevõtete jaoks,” ütles Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste. “Singitrikk on jätkusuutliku koostöö musternäidis: selles ühendavad jõud 15 ettevõtet. Kasutatud küpsetusrasvadest saab taastuvdiislikütus, mis on alternatiivne lahendus tarbijatele ja ettevõtetele süsinikujalajälje vähendamiseks. Neste MY taastuvdiislikütusega on transpordi emissioon kuni 90 protsenti* madalam võrreldes fossiilse diislikütusega. Otsime võimalusi tulevikus kaasata ka Eesti tarbijaid samas kogumisaktsioonis osalema.”
Kõiki küpsetusrasvasid, mis jäävad üle traditsioonilistest jõulutoitudest (seapraad, kalkun, kala ja juurviljad), on võimalik ümber töödelda taastuvdiislikütuseks. Nende äraandmiseks paigutatakse kogumispunktid üle Soome K-Citymarketitesse ja paljudesse teistesse K-keti toidukauplustesse, samuti Neste ja Neste K tanklatesse ning mõnel pool ka kohalikesse jäätmejaamadesse.
Lassila & Tikanoja transpordib kokkukogutud rasvajäätmed Rasmixi, kus need ümber töödeldakse. Sealt edasi transporditakse ümbertöödeldud rasvajäätmed Neste Porvoo tehasesse, kus sellest toodetakse taastuvdiislikütust.
Kliimadebatt ei mõjuta oluliselt soomlaste jõulupühi
Novembrikuise küsitluse** järgi ütles vaid 10 protsenti soomlastest, et kliimadebatt mõjutab seda, kuidas nemad või nende perekond tänavu jõule tähistavad. Mõnevõrra rohkem (19%) on kliimaküsimused mõjutanud 18-24-aastaste noorte hoiakuid. Kõige rohkem on tarbijad hakanud kliima tõttu oma toidujäätmeid vähendama, jäätmeid sorteerima ja vähem kingitusi ostma.
Umbes 25 protsenti küsitletutest märkis, et nad ei pööra alati jäätmete sorteerimisele tähelepanu, sest nad ei tea, kuidas jäätmeid õigesti sorteerida. Ligi 50 protsenti ütles, et lähim jäätmejaam asub liiga kaugel. Kasutatud toiduõlid ja praerasvad on samuti jäätmed ning enamik soomlasi taaskasutabki neid mingil viisil.
Küsitletutest 31 protsenti laseb toidurasval taheneda ja paneb selle biojäätmete hulka, 25 protsenti viskab toidurasva segajäätmetesse ja 8 protsenti valab selle kanalisatsiooni.
Singitrikk annab kõigile soomlastele võimaluse jõuluprae rasv nõuetekohaselt taaskasutusse saata ning õppida uusi harjumusi – edaspidi mitte enam praerasva kanalisatsiooni valama, mis pealegi ummistab torusid.
“Singitrikk on hea viis, kuidas rasvajäätmeid taaskasutusse võtta, ning lisaks edendab see ringmajandust. Meil on hea meel, et saame seda kampaaniat vedada juba kuuendat korda ning soomlastele on Singitrikk saanud üheks jõulutraditsioonide osaks. Usume, et järk-järgult suureneb ringmajanduse tähtsust ka teistes valdkondades,” ütles Soome Keemiatööstuse Liidu biomajanduse ja ringmajanduse peanõunik Pia Vilenius.
Singitrikiga on lisaks Keemiatööstuse Liidule liitunud Neste, Lassila & Tikanoja, Rasmix, Keemiaettevõtete Ühendus, Kesko Corporation, RINKI Oy, Atria, HKScan, Snellman, Maa- ja kotitalousnaiset, jäätmekäitlusjaamad Kertovoima KIVO ja olmejäätmete töötlemise tehased, Soome Kohalike Omavalitsuste Liit, Soome Veevärgiettevõtete Liit FIWA ja Soome keskkonnatööstuse ühendus YTP.
Singitriki kampaania kogumispunktide asukohad, täpsem info, kuidas jäätmeid koguda ning vastused korduma kippuvatele küsimustele on leitavad veebilehelt www.kinkkutemppu.com.
*) Kütusetarbimise elutsükli emissioonide ja emissioonide vähendamise arvutamise metoodika aluseks on Euroopa Liidu Taastuvenergia Direktiiv (2018/2001/EU).
**) Küsitlus viidi läbi “1000 soomlast” tarbijauuringu raames IRO Research Oy poolt 16.–25. novembril 2021. Küsitlusele vastas 1000 Soome tarbijat. Valimis osalejate vanus, sugu ja elukoht on kaalutud Soome elanikkonnale vastavalt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
