Eesti veekasutus on aastakümnete jooksul tohutult vähenenud. Võrreldes 1991. aastaga kasutati eelmisel aastal vett neli korda vähem. Kust tuleb nii suur langus?
Taasiseseisvumise esimesest aastast kuni 2005. aastani arvestas Statistikaamet energeetika valdkonna hulka ka jahutuseks kulunud vett. Kuna energeetika alla läheb kaevandamine ja kõikvõimalik energiatootmine, siis on ka mõistetav, miks selles tööstusharus veekulu nii suur on.
Alates 2006. aastast on aga jahutus statistikaarvestuses eraldi kategooria ja seepärast sai sellest suurima veekuluga tegevus.
Kogu veekasutus on praeguseks nii palju vähenenud seetõttu, et märgatavalt on vähenenud kaevandamine ja põlevikivist energia tootmine.
Tunduvalt ökonoomsem on praeguseks ka olmevee kasutus. Kui 1991. aastal kulus olmeks 0,1 miljardit kuupmeetrit vett, siis mullu 0,043 miljardit kuupmeetrit – 2,5 korda vähem.
Väga suur vahe võrreldes 1991. aastaga on põllumajanduse veekasutuses. See on vähenenud üle 8 korra.
Tööstuse veekasutus on võrreldes 1991. aastaga vähenenud ligi 3 korda.
Maakondadest on kõige suurem veekulu mõistetavalt Ida-Virumaal, kus on Eesti peamised kaevandused ja energiatootmine.
Vaata altpoolt ka suurt tabelit, mis võrdleb kõigi Eesti omavalitsuste olmeveekulu. Loe siit täpsemalt, miks kulutab eestlane ligi kaks korda vähem olmevett kui Euroopa Liidus keskmiselt kulub.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
