Keskkond

Uuring: pealinlased soovivad rohelisemat elukeskkonda

Tallinlase unistus.Foto: Shutterstock

Mitut Euroopa linna hõlmava koosloomeprojekti käigus küsiti ka tallinlastelt ettepanekuid linnaõhu puhtamaks muutmiseks. E-riigi Akadeemia vahendatud küsitlusest selgub, et õhusaaste vähendamiseks soovivad pealinlased eelkõige rohkem võimalusi jalgsi ja rattaga liikumiseks ning rohkem parke, puid ja muud haljastust.

Transpordi kui ühe suurima õhusaastaja mõju vähendamiseks pakkusid tallinlased erinevaid võimalusi kergliikluse soodustamiseks: alates rattateede laiendamisest ning jalakäija- ja rattaliikluse mugavamaks ja turvalisemaks muutmisest kuni autovabaduse puiestee loomiseni. Välja pakuti ka autodele sõidukiiruse vähendamist, naastrehvide kasutamise piiramist ja ühistranspordi paremat korraldamist. Populaarsed olid ka ettepanekud parkide, puude, põõsaste ja haljastussaarte lisamiseks linnaruumi, mis seoks autode tekitatud saastet.

„On tähtis, et linnaruumi ja regulatsioonide kujundajad kuulaksid ja oleksid avatud sellele, kuidas tunnevad end inimesed, kes siin igapäevaselt elavad – kuidas nemad keskkonda tajuvad ja mis võiks nende elukvaliteeti parandada. Üksteist kuulates sünnivad lõpuks parimad otsused – see on koosloomeprojektide iva,“ selgitas E-riigi Akadeemia valdkonnajuht Kristina Reinsalu riikidevahelise koosloomeprojekti Co-deciding Europe mõtet.

Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel satuvad saastunud õhu sissehingamisel saasteained meie kopsudesse, võivad sattuda verre ning selle kaudu siseorganitesse, näiteks ajju. See võib põhjustada raskeid terviseprobleeme, nagu astmat, südame-veresoonkonna haigusi ja koguni vähki, samuti vähendada elukvaliteeti ja eluiga. Eriti tundlikud on mürgise õhu suhtes haavatavad rühmad, nagu lapsed, rasedad, krooniliste haiguste põdejad ja eakad.

Maailma Terviseorganisatsiooni ehk WHO andmetel sureb õhusaaste tõttu igal aastal Euroopa Liidus umbes 420 000 inimest enneaegselt (WHO, 2021). Eestis on õhusaaste tervisemõju uuritud Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru eestvedamisel ligikaudu 15 aastat. Ajakirjas Environments värskelt avaldatud teadusartikkel kajastab uurimistööd, mis leidis, et tavapärasest suurema õhusaastega päevad suurendavad suremust nii laste kui eakate hulgas Tallinnas.

Täna Tallinna õhupuhtuse teemal toimunud avalikul arutelul, kus käsitleti ka linnaelanike esitatud ettepanekuid, osalesid lisaks E-riigi Akadeemiale ka TalTechi, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindajad.

„Isegi kui Tallinna seirejaamades pole Euroopa õhusaastenormide piirmäärasid juba enam kui 10 aastat ületatud, on õhukvaliteedi olukord linna eri piirkondades erinev ning probleemseim kesklinnas ja kohtküttepiirkondades nagu Nõmmel. Tõhustama peaks ka seiresüsteemi,“ selgitas õhusaaste teemale tähelepanu pööramise vajadust TalTechi rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping.

Tema sõnul ei käi rohelise linna mõtteviisiga kaasas näiteks teavitused, millega elanikel kevadisel tänavapuhastusperioodil soovitatakse tänaval võimalusel mitte liikuda, kuna õhukvaliteet on halb

„Me saame eeskuju võtta põhjanaabritest, kus tänavapuhastust suudetakse korraldada keskkonda ja tervist säästvamalt ning tolm ja liiv ei lendle õhus nädalate kaupa. Samuti on nii mõndagi teha regulatsioonide ja teadlikkuse tõstmise tasemel – näiteks saame paremini teadvustada liikluseeskirja nõuet, et õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki mootor töötada kauem kui kaks minutit. Seisvas autos oodates või tööd tehes jäetakse mootor sageli pikemaks ajaks käima ja see paiskab õhku saasteaineid,“ selgitas Sooväli-Sepping keskkonda kahjustavat käitumist, mida igapäevaelus sageli ei teadvustata ja tõi välja ka vajaduse elanike teadlikkuse tõstmiseks.

„Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet kasutab tänavapuhastuses parimat võimalikku tehnikat,“ kommenteeris Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti osakonnajuhataja Arvo Käärd. Tema sõnul on ameti üheks prioriteediks lamellrehvide kasutamise juurutamine Tallinna linnas. „KIKi toetuste abil on Tallinnas enamus ühistransporti teenindavast bussipargist viidud biometaanile. Tulevikus püütakse kiirendada vesinikul töötavate busside kasutuselevõttu,“ selgitas Käärd meetmeid, mis puhtamale linnaõhule kaasa aitavad.

Õhupuhtuse teemaline koosloomeprojekt Co-deciding Europe kestab 2022. aasta vältel ning selles osalevad lisaks Tallinnale viis Euroopa linna: Ateena, Riia, Lissabon, Burgas ja Budapest. Tallinlased on õhupuhtuse parendamiseks esitanud ligikaudu 60 ettepanekut ja neid saab lisada ja hinnata 15. juulini koosloomeplatvormil. Projekti käigus tehakse laekunud ideede alusel ekspertide kaasabil ettepanekud poliitikakujundajatele ja linnavalitsusele.

Eestis viib koosloometegevusi läbi Eesti E-riigi Akadeemia. Co-deciding Europe projekti toetavad Island, Liechtenstein ja Norra EEA and Norway Grants piirkondliku koostöö toetusfondi kaudu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.