Tallinna Sadama sõnul tohib alates maist nende sadamavaldustes teha laevakerede veealuste pindade puhastust ja muid töid ainult sel juhul, kui sealt tulevad jäätmed kokku kogutakse. Antud otsus on järjekordne samm Tallinna Sadama kestliku arengu strateegias muutumaks Läänemere kõige keskkonnasõbralikumaks sadamaks.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et sadama kestliku arengu strateegia hõlmab plaani vähendada sadama ja seal viibivate laevade mõju keskkonnale. „Meie viimaste aastate ja ka tulevased investeeringud tehnilistesse uuendustesse, nagu kaldaelekter laevadele, automaatne sildumine ja jäätmete suunamine ringmajandusse, on vaid mõni näide. Samuti vaatasime põhjalikult üle kõik siin osutatavad teenused. Otsus nõuda laevade kerepuhastuse jäätmete kokku kogumist on täna möödapääsmatu, sest igasuguste jäätmete vette sattumine toetab merekeskkonna jätkuvat reostumist ja eutrofeerumist,“ lisas ta.
Nüüdsest saab Tallinna Sadama akvatooriumis kerepuhastusteenust osutada ainult eeldusel et puhastusjäätmed kogutakse kokku, vältimaks nende sattumist merekeskkonda.
Tänaseks on oma valmisolekust pakkuda Tallinna Sadama valdustes kerepuhastusteenust andnud teada Soome ettevõte DG-Diving Group. Ettevõte kasutab laevade puhastamiseks patenteeritud uuenduslikku tehnoloogiat ja eriväljaõppe saanud tuukreid ning arendab praegu kerepuhastusseadet, mille kasutamise korral ei ole tuukreid enam edaspidi vaja. Nii bioloogilisi kui ka keemilisi materjale sisaldavad jäätmed kogutakse kaldal olevasse mahutisse ja filtreeritud vesi juhitakse tagasi merre.
„Laevakere veealust osa tuleb olenevalt aastaajast puhastada 1–2 korda kuus, et hoida ära liigne bioloogiliste osakeste kogunemine veealusele osale. Tänu sellele on laevade liikumine kütuse tarbimise ja kiiruse poolest tõhusam ning nende kered üldiselt hästi hooldatud,“ ütles Mika Rouhola ettevõttest DG-DivingGroup Oy. Ettevõtte hinnangul võib 200 meetri pikkuse laevakere veealusele osale koguneda kuni 800 kilogrammi bioloogilist materjali. Veealuseks puhastuseks ettenähtud patenteeritud tehnoloogialahenduse mõtles välja sama ettevõtte omanik Mauri Kalliomäki ning seda kasutatakse juba mitmes Soome ja Rootsi sadamas. Seade vastab Rootsi ametiasutuste keskkonnanõuetele ning IMO ja HELCOM-i suunistele.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
