Keskkond

Tartu ja Tallinna kliimakavad viivad nad Euroopa eesrindlikemate sekka 

Rattaringluse rattad Tartu Ülikooli raamatukogu juures. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees / Scanpix

Euroopa linnade uuring näitas, et kuigi enamik linnadest on seadnud endale kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi, siis esirinnas on suuremad Põhja- ja Lääne-Euroopa linnad. 2018. aastal uuritud 327 linna hulgas olid ka Tallinn ja Tartu, mis praeguseks on püsitanud juba kõrgemad kliimaneutraalsuse eesmärgid, kirjutab Tartu Ülikooli õppekava “Muutuste juhtimine ühiskonnas” magistrant Ave Mellik.

Üle-euroopaline teadlaste grupp uuris, kuidas Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi linnad plaanivad vähendada oma kliimamuutusi põhjustavat jalajälge. Eesti teadlastest osalesid uuringus Kati Orru ning Hans Orru Tartu Ülikoolist. 

Teema on oluline, sest linnade kliimaplaanide analüüsimine näitab ära enim muutmist vajavad valdkonnad, et leevendada kliimamuutusi ja kohaneda nende mõjudega. Samuti on kohalikel omavalitsustel mõjukas roll riikide kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel. Seetõttu on positiivne, et paar aasta tagasi tehtud uuringu kohaselt oli tervelt 78 protsendil linnadest olemas nii kliimamõjudega tegelemise plaan kui ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid.

Samas seadsid linnad keskmiselt eesmärgiks vähendada heitkoguseid vaid 47 protsenti. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja Pariisi kliimakokkuleppe täitmiseks peaks kliimaambitsiooni ja jõupingutusi kiirelt kahekordistama ehk vähendama jalajälge 100 protsenti. Nimelt seati 2015. aastal Pariisis ülemaailmseks sihiks hoida kliima soojenemine alla 2 °C ning vähendada seda võrreldes eelindustriaalse ajaga 1,5 °C-ni – selle eelduseks on just kliimaneutraalne tegutsemine. 

Üksnes 25% (81) uuringus osalenud linnadest olid siin esirinnas, püüeldes süsinikuneutraalsuse poole keskmiselt aastaks 2045. Neist 22 linna olid seadnud sihi saavutada eesmärk oluliselt varem, näiteks juba 2020. aastal. 

Seejuures on kõige ambitsioonikamad Põhja- ja Lääne-Euroopa linnad. Esirinnas on Taani, mille kõik uuringus vaadeldud neli linna plaanivad saada kliimaneutraalseks. Viimase eesmärgi on võtnud ka 75 protsenti osalenud Soome ja Rootsi, 68 protsenti Saksa, 60 protsenti Madalmaade ja 57 protsenti Belgia linnadest. Lõuna-Euroopa linnade kõrgeim eesmärk oli vähendada oma kliimamõjusid 42 protsenti (vaid Sevilla ja Lissabon olid seadnud keskmisest kõrgemad eesmärgid).

Uuringu läbiviimise järel on suuri samme edasi astunud nii Tartu kui ka Tallinn. 2021. aasta kevadel avalikustas Tallinn kliimakava, mille kohaselt vähendab linn 2030. aastaks süsinikuheidet 40 protsenti (võrreldes 2007. aastaga) ning kliimaneutraalsuse saavutab aastaks 2050. Tartu andis aga selle aasta alguses ambitsioonikalt teada, et pürib 100 Euroopa linna hulka, mis soovivad kliimaneutraalsuse saavutada juba 2030. aastaks.

Uuringu kohaselt määras kliimaeesmärkide ambitsioonikuse eelkõige linna suurus – väiksemad linnad on vähem ambitsioonikad. 50 000–100 000 elanikuga linnadest on vaid 7,1 protsendil kliimaneutraalsuse eesmärgid, samas kui keskmiselt on need olemas 32 protsendil uuritud linnadest. Tallinn ja Tartu kuuluvad järgmisse gruppi (100 000 – 500 000 elanikku), kus kliimaeesmärgid olid endale püstitanud 30 protsendil linnadest. 

Tänu värsketele kliimakavadele paistavad Tallinn ja Tartu nüüd nii oma grupis kui Euroopas välja keskmisest ambitsioonikamad. Lisaks kliimaneutraalsusele kavandavad mõlemad linnad ka tegevusi kliimamuutustega kohanemiseks.

Varasemad uuringud on ka näidanud, et väiksemad linnad vajavad nii valitsussektori kui ka teiste oluliste osapoolte tuge ja sõltuvad suurel määral riiklikest ja regionaalsetest poliitikatest. Ressursse saaks siin kokku hoida, kui arendada kliimaplaane regionaalselt ja kohalike omavalitsuste koostöös. 

1,5 °C eesmärki aitabki saavutada üks esilekerkiv trend: kliimaplaane arendatakse üle oma jurisdiktsiooni piiride, näiteks piirkondlikul tasandil. Oluline paistab olevat ka kliimavõrgustikesse kuulumine, millega võetakse endale ühtlasi kohustus konkreetsete kliimategevuste ettevõtmiseks: eesrindlikust veerandist on tervelt 90 protsenti Climate Alliance´i ja 75 protsenti linnapäid ühendava linnapeade pakti Covenant of Mayors´i  liikmed. Viimasega on ühinenud ka Tallinn ja Tartu ning paktist tulenevad kohustused leiab linnade kliimakavadest.

Uuringu „Will climate mitigation ambitions lead to carbon neutrality? An analysis of the local-level plans of 327 cities in the EU“ tulemused ilmusid ajakirjas Renewable and Sustainable Energy Reviews.

Tallinna kliimakavaga saab tutvuda siit.

Tartu kliimakava leiab siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.