Kureeritud Elurikkuse projekti eestvedamisel suurenevad sel suvel mitmes Tartu kesklinna pargis alad, kus lastakse heinal kõrgeks kasvada. Uute hooldusmeetodite abil luuakse seeläbi linnaruum, mis pakub rikkalikumat keskkonda elusloodusele kui ka mitmekesisemat keskkonda inimestele.
Kureeritud Elurikkuse ja Tartu linnavalitsuse koostöös jätkub kesklinna parkides elurikkuse kasvatamine ja linnahaljastuse hooldusvõtetega kujundamine. Mitmeid pargialasid niidetakse ka sel aastal senisest vähem, et suurendada õitsvate taimede hulka ning luua looduslikum linnapilt. Elurikkuse suurendamine on ette võetud Keskpargis, Uueturu platsil ning Vabaduse puiestikule – vähemniidetavate alade pindala suureneb kokku ligi poole võrra.
Keskpargis niidetakse teatud lappe juba teist suve vähem. Näiteks pargi keskosas ning Kauba tänava sihi kõrval. Poe tänava poolne Keskpargi ala jääb osaliselt niidetud muruks, kus saab Autovabaduse puiestee ajal, kuid ka muidu piknikku pidada. Osaliselt lubatakse taimedel kõrgeks kasvada ning sinna sisse niidetakse rajad, et luua ruumiline elamus, aga ka selleks, et taimi saaks lähemalt uurida.
Uueturu platsil õitsevad sügisel linlaste abiga istutatud kevadlilled ning külvatud linnaniidul tärkavad esimesed taimed. Lisaks sellele jäetakse niitmata ka Riia tänavaga piirnev platsi osa bussipeatuste taga. Lillemüüjatepoolses platsiosas õitsenud suvelillede asemele istutas taimekasvatuse instituut kodumaiseid kartulisorte.
Vabaduse puiestikku alustati märtsi alguses linnasalu rajamist. Parandati pargi valgustingimusi, et salumetsa taimed kasvama saaks minna, lisaks jäeti parki maha lamavad tüved, okstest sätiti väikestele loomadele ja putukatele varjet ja elupaika pakkuv installatsioon. Mai alguse talgutel täiendati parki alustaimestikuga ning selleks, et uustulnukatest sinililled, võsaülased, magesõstrad ja kuslapuud saaksid seal vabalt kasvada, jäetakse ka siin pargialune kohati niitmata. Peatselt tuuakse parki juurde ka suuri maakive.
Tartu ülikooli loomaökoloogia kaasprofessori Tuul Sepa sõnul peab liigivaesust linnalooduses vaatama kui tõestust sellele, et tegemist pole sobiva elupaigaga ei inimloomale ega ka teistele elusolenditele.
“Õhureostus, mürareostus, valgusreostus ja roheluse puudumine tekitavad stressi ja haigusi. Liigivaene ja intensiivselt hooldatud taimestik rohealadel ei toeta ökosüsteemi teenuseid nagu tolmeldamine, stressimaandamine, õhupuhastamine, veerežiimi ja mullaviljakuse hoidmine. Kujundades linna rohealad sobivamaks elurikkusele, muudetakse linn tervislikumaks elupaigaks ka linnakodanikele,” rääkis Sepp.
“Trend rohelisemate ja elurikkamate linnade suunas on pead tõstmas kõikjal Euroopas ja laiemaltki, ning saab olla ainult rõõmus, et Tartu käib siinkohal esireas. Liigirikkale taimestikule toetub kogu terve ja tugev linna ökosüsteem. Nii on lootust, et Tartu lapsed kasvavad üles, tundes mitte ainult hakke ja kihulasi, vaid ka lepatriinusid ja võsaülaseid, rabakonnasid ja linavästrikke. Võib olla isegi rukkirääku ja hüüpi,” lisas Sepp.
Selleks, et linnas luua mitmkesine poollooduslik kooslus on harv niitmine siiski vajalik, see annab kasvueelise taimedele, kes läbi lamandunud heina ei suuda tärgata. Lähipäevil niidetakse kesklinna parkide kõik murualad seega alustuseks üle. Esimene varasuvine niitmine muudab rohttaimed vastupidavamaks: taimed ei kasva kiirelt kõrgeks ega lamandu tuule ja vihmaga nii kergesti. Samuti pärsib esimene niitmine domineerivate ja invasiivsete taimede kasvu. Elurikastel rohealadel niidetakse teist korda sügisel, taimede kolletamise aegu.
Kureeritud Elurikkus on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kandidatuuriraamatu projekt, mida veavad maastikuarhitektid Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann ja Merle Karro-Kalberg. Projekti eesmärk on muuta aastaks 2024 Tartu kesklinna pargid elurikkaks ja meeldivaks keskkonnaks nii inimestele kui teistele linna oma koduks pidavatele eluslooduse esindajatele. Ettevõtmisega soovitakse muuta üldlevinud linnaparkide kuvandit ning tuua looduslik keskkond inimesele lähemale.