Keskkond

Teadlased uurisid loodussõbralikumaid põlevkivi töötlemise võimalusi

Kaevandus. F: Pixabay

Valminud on Eesti Teadusagentuuri rahastatud ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi tellitud uuring, mille tulemused panustavad keskkonnasõbralikumate põlevkivi töötlemise tehnoloogiate ning põlevkivi alternatiivsete kasutusviiside välja arendamisse. 

Üha enam karmistuvate keskkonnanõuete tõttu on tekkinud vajadus olemasolevaid põlevkivi töötlemise tehnoloogiaid kas täiustada, edasi arendada või välja töötada uusi lahendusi. Käesolev projekt keskendus peamiselt põlevkivi pürolüüsile, aga uuriti ka põlevkivi termilist töötlemist gaasistamise temperatuuridel.

Projekti “Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine” viisid läbi Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi ja Tartu Ülikooli Ökoloogia ja maateaduste instituudi uurijad.

Uudseks meetodiks ehk uurimisobjektiks valiti pürolüüsiprotsessi lõpp-temperatuuri, põlevkiviosakeste kuumutuskiiruse, osakeste suuruse ja teiste näitajate mõju tekkivatele produktidele. Lisaks töötati välja uudne katseseade erinevate ressursside gaasistamiseks või madalamatel temperatuuridel toimuva pürolüüsi uuringuteks tulevikus.

Valminud uuringu tulemused on olulised abimaterjalid valdkonna poliitika kujundamisel ning põlevkivi tulevikust rääkimisel. “Viimastel aastatel on toimunud nihe – põlevkivi kasutamine otsepõletusega elektritootmiseks väheneb,” rääkis projekti juht Andres Siirde. “Eesti Energia on teatanud, et plaanib lõpetada põlevkivist elektri tootmise aastaks 2030, põlevkivist täielikult aga ei loobuta ning edasi tegutseb Enefit Power keemiatööstusena. On saanud tõeks arvamus, et põlevkivi kui maavara tuleks kasutada pigem keemiatööstuse toorainena, sealhulgas läbi termiliste muundamise protsesside nagu pürolüüs.”

Projekti tulemusena saadi teada, et valitud tehnoloogia ehk kiirpürolüüsi korral on võimalik pürolüüsiproduktide omadusi muuta. Teadlased leidsid ka, et termilise töötluse keskkonna muutmisel ei ole olulist mõju põlevkivi pürolüüsiprotsessile temperatuuridel alla 700 kraadi. Seega saab edukalt varieerida gaasilist keskkonda, mistõttu on pürolüüs potentsiaalselt ühildatav ka CO2 püüdmistehnoloogiatega. Katalüsaatoreid kasutades on võimalik termilisel töötlemisel saadavate produktide koostist suunata, see vajab aga veel edaspidi uurimist.  

Uus tehnoloogiline lahendus võimaldab suuremat efektiivsust, et toota põlevkivist väiksema protsessi reageerimisajaga ja väiksema keskkonnajalajäljega põlevkiviõli, mis on tulevikus võimalik keemiatoodete tooraine.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjensi hinnangul ongi see projekti kõige olulisem tulemus. “Välja töötatud lahendused võimaldavad suurema efektiivsusega töödelda põlevkivi ja teha selle protsess keskkonnasõbralikumaks. Valdkonna arenguperspektiive kujundades ja analüüsides saab nende võimalustega arvestada.”

Rohepööret arvestades panustavadki põlevkivitööstuse ettevõtted koostöös teadus- ja arendusasutustega uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Seotuna RITA projekti uuringute tulemustega on programmi Nutikas raames käivitunud ka Eesti Energia AS-i projekt „Põlevkiviõli tootmise CO2 jalajälje vähendamise rakendusuuring“.

Projekti eesmärk on hinnata hapnikus põletamise tehnoloogia tööstusliku kasutamise võimalikkust eesmärgiga vähendada CO2 heitmeid põlevkiviõli tootmisel, nagu ka ülal mainitud.  Projekti kogumaht on 400 000 eurot ja projekt lõppeb järgmise aasta keskel.

Projekti rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu. Rakendusuuring teostati 2018. aasta 9. märtsist kuni tänavu 2. septembrini ja projekti maksumus oli 243 000 eurot. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.