Plastjäätmete sorteerimine ja ringlusse võtmine on reostuse ja fossiilkütuste kasutuse vähendamiseks väga olulised tegevused, ent kahjuks kaasneb plasti ümbertöötlemisega üks seni märkamatuks jäänud kõrvalnähtus — ulatuslik mikroplastireostus. 

6–13 protsenti töödeldud plastist võib sattuda mikroplastina vette või õhku, selgus Ühendkuningriigi ühes ringlusettevõttes läbi viidud uuringust. Mikroplast on viiest millimeetrist väiksemad osakesed, mida on leitud nii mäestikest kui ka Antarktika lumest, inimese vereringest ja isegi loodetest.

Šotimaal Glasgow’s Strathclyde’i ülikoolis uuringut juhtinud plastiteadlane Erina Brown ütles Washington Postile, et niisugusele plastitöötlemise tagajärjele polnud keegi varem tulnud, rääkimata selle uurimisest. Ajakirjas Journal of Hazarous Matrerials Advances maikuus avaldatud uuring viitab, et plasti ringlussevõtt ei ole plastireostuse probleemi lahendamiseks nii tõhus moodus, nagu paljud arvavad. 

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun