Keskkond

Värske raport hoiatab: praegused kliimapoliitikad tooks maailmas kaasa 3,2-kraadise temperatuuri tõusu

F: Pixabay

Esimest korda ajaloos toob valitsustevaheline kliimamuutuste paneel IPCC värskes aruandes esile tarbijapoolsete valikute ja käitumise rolli kliimamuutuste leevendamisel, mis 2050. aastaks võimaldaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40–70 protsenti kogu maailmas.

Eile õhtul avaldas IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) järjekordse hinnanguaruande “Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine ”. Raport rõhutab, et Pariisi kokkuleppe pikaajalise globaalse temperatuurieesmärgi täitmine eeldaks, et kasvuhoonegaaside (eriti CO2) heitkogused peaksid kohe ja kiiresti hakkama vähenema.

Hinnanguaruanne toob välja, et enne möödunud aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26) välja kuulutatud riiklikud panused (NDC) ei ole piisavad, et piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni ning pärast 2030. aastat on vaja kiiresti tugevdada leevendusmeetmeid, et hoida globaalse temperatuuri tõus alla 2 °C ja püüda saavutada 1,5 °C. Praeguseks rakendatud kliimapoliitikad tooks kaasa globaalse soojenemise ligikaudu 3,2 °C võrra, vahendab Keskkonnaagentuur.

Ülemaailmse soojenemise piiramiseks 1,5 °C-ni on vaja kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 41 protsenti ja 2040. aastaks 66 protsenti võrreldes 2019. aasta heitkogustega. CO2 netoheite nulltasemeni tuleks jõuda 2050. aastate alguses. 

Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (KHG) aastased keskmised heitkogused olid kuni 2020. aastani ulatuval kümnendil suuremad kui ühelgi eelneval kümnendil, kuid heitkoguste kasvumäär oli madalam kui eelmisel kümnendil. Pandeemial ei olnud KHG heitkoguste suurenevale trendile püsivat mõju. 

Taastuvenergia suurem kasutamine, energiatõhususe paranemine ja kütuse vahetamine on vähendanud süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid energeetika- ja tööstussektoris. Sellest tulenev KHG heite vähenemine on siiski olnud väiksem kui heitkoguste suurenemine, mis on tingitud ülemaailmsest tegevuse suurenemisest enamikus sektorites.  

Kaheksateist riiki on viimase kümnendi jooksul heitkoguseid vähendanud. See on tulnud suuresti sellest, et kasutusele on võetud energiaallikad, nagu tuulikud ja päikesepargid, mis ei põhine fossiilsetel materjalidel. Kõrge sissetulekuga riigid panustavad aga jätkuvalt suhteliselt suure osa ülemaailmsetesse kasvuhoonegaaside heitkogustesse. 

IPCC kontaktisik Eestis, Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala paneb südamele, et kõigi huvides on mõista, et fossiilsetest kütustest väljumise edasilükkamine saab olema meie kliimamuutuste ohjeldamise teel üks suur takistus, oluline raskuskoht, mis tegelikult lükkab tänaseid kohustusi veelgi rohkem tulevikku ja sunnib meid edaspidi veel rohkem panustama. 

“Täna, täpsemalt aastaks 2020 võetud kohustustega, oleme ka nende kõige pingsamal täitmisel kursil, mis viib meid 2100. aastaks 3,2 °C temperatuuri tõusuni,” nendib ta. 

Värske kliimaaruanne märgib veel, et kõigil sektoritel on potentsiaali oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt vähendada. Linnapiirkonnad võivad pakkuda tõhusat platvormi KHG vähendamise meetmete rakendamise kiirendamiseks, sealhulgas hoonetest, transpordist, toiduainete tootmisest ja tööstusest, nii otseste tootmisega seotud heidete vähendamise kui ka tarbijapoolse nõudlusega seotud meetmete kaudu. 

Samuti on olemas märkimisväärne tarbijapoolse kasvuhoonegaaside leevendamise potentsiaal. 2050. aastaks võib see vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40–70 protsenti kogu maailmas. Sellised strateegiad hõlmavad näiteks infrastruktuuri kasutamist, tarbijapoolsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ja sotsiaalkultuurilisi muutusi, mis on kooskõlas tervise ja inimeste heaolu parandamisega. 

„Siit tuleb selgelt välja sõnum, et kliimamuutuste leevendamine ei ole vaid poliitiliste kokkulepete sõlmimine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – see puudutab ka heaoluühiskonna inimest, kes peab tõsiselt oma elukorraldusele ja tarbimisharjumustele otsa vaatama,“ usub Ala.   

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel IPCC rõhutab, et kui Pariisi kokkuleppe globaalset pikaajalist temperatuurieesmärki ei saavutata, pole võimalik saavutada ÜRO 2030. aasta säästva arengu eesmärke (SDG). 

Ülemaailmse pikaajalise temperatuurieesmärgi saavutamiseks vajaliku KHG vähendamise saavutamiseks on vaja samuti tõhustatud juhtimissüsteeme, institutsioone ning sotsiaalset ja majanduslikku koostööd. 

Värske kliimaaruande koostamisel osales 280 teadlast, kes võtsid kokku ja hindasid rohkem kui kaheksateistkümnes tuhandes teadusartiklis ja -raportis olevat informatsiooni. 

Aruandes hinnatakse hiljutisi kliimamuutuste leevendamise arenguid, suundumusi ja nende erinevaid aspekte (sealhulgas tehnilist teostatavust, kulusid, poliitikameetmeid, rakendamisvõimalusi ja sotsiaalset vastuvõetavust) ning seoseid leevendamise, kohanemise ja säästva arengu ning kliimamuutuste vastase võitluse tugevdamise vahel. 

Tegemist on viimase IPCC kuuenda hindamistsükli põhiaruandega. Eelmise aasta augustis avaldati esimese töögrupi “Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus”  ja selle aasta veebruari lõpus tuli välja teise töögrupi aruanne “Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus”  . Oktoobri alguses ilmub veel kuuenda hindamistsükli sünteesiaruanne, mis võtab kokku kõigi kolme töögrupi raportid.  

Keskkonnaagentuur on IPCC kontaktasutus Eestis. Kliimamuutuste leevendamise poliitika ja meetmete kujundamisega tegeleb Keskkonnaministeerium. 

Raporti põhisõnumid:

  • Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (KHG) aastased keskmised heitkogused olid kuni 2020. aastani ulatuval kümnendil suuremad kui ühelgi eelneval kümnendil, kuid heitkoguste kasvumäär oli madalam kui eelmisel kümnendil. Pandeemial ei olnud KHG heitkoguste suurenevale trendile püsivat mõju.
  • Taastuvenergia suurem kasutamine, energiatõhususe paranemine ja kütuse vahetamine on vähendanud süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid energeetika- ja tööstussektoris. Sellest tulenev KHG vähenemine on siiski olnud väiksem kui heitkoguste suurenemine, mis on tingitud ülemaailmsest tegevuse suurenemisest enamikus sektorites. Kaheksateist riiki on viimase kümnendi jooksul heitkoguseid vähendanud. Kõrge sissetulekuga riigid panustavad jätkuvalt suhteliselt suurema osa ülemaailmsetesse kasvuhoonegaaside heitkogustesse.
  • Innovatsioonipoliitika on toonud kaasa null- või vähese heitkogusega taastuvenergiatehnoloogiate hinna kiire languse ja suurema kasutuselevõtu. Energiaühiku kulud on paljude nende tehnoloogiate puhul sarnased või madalamad kui fossiilenergia omad.
  • Pariisi kokkuleppe pikaajalise globaalse temperatuurieesmärgi täitmine eeldaks, et globaalsed kasvuhoonegaaside heitkogused peaksid kohe ja kiiresti vähenema hakkama.
  • Ülemaailmse soojenemise piiramiseks 1,5 °C-ni on vaja kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 41 protsenti ja 2040. aastaks 66 protsenti ​​võrreldes 2019. aasta heitkogustega. Lisaks CO2 heitkogustele vajavad märkimisväärset vähendamist ka metaani, lämmastikoksiidi ja fluoritud KHG-de kogused.
  • Globaalse soojenemise piiramiseks alla 2°C on vastavad arvud 2030. aastaks 27 protsenti ja 2040. aastaks 47 protsenti.
  • Järelejäänud CO2 eelarve pärast 2019. aastat on 510 (330-710) GtCO2 ja 890 (640-1160) GtCO2 vastavalt ülemaailmse soojenemise 1,5°C või 2°C-le piiramise jaoks. Need numbrid on üldjoontes kooskõlas 1,5oC ülemaailmse soojenemise eriaruandega. Selle raporti avaldamise ajast saadik lisandunud KHG heitkoguste tõttu on aga nüüd vaja 2030. aastaks suuremat absoluutset heitkoguste vähendamist.
  • Enne COP26 välja kuulutatud riiklikud panused (NDC) ei ole piisavad, et piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni ja pärast 2030. aastat on vaja kiiresti tugevdada leevendusmeetmeid, et hoida globaalse temperatuuri tõus alla 2 °C ja püüda saavutada 1,5 °C. Praegused 2020. aastal rakendatavad kliimapoliitikad tooks kaasa globaalse soojenemise ligikaudu 3,2 °C võrra.
  • Olemasolevatest ja kavandatavatest, kui need rakendatakse, fossiilkütuste tootmisse ja sellega seotud infrastruktuuridesse tehtud investeeringutest tulenevad kumulatiivsed CO2 heitkogused tooksid kaasa soojenemise üle 1,5 °C ja tõenäoliselt umbes 2 °C soojenemise. Fossiilkütustega seotud infrastruktuuri jätkuv paigaldamine võib KHG heitkoguseid veelgi suurendada.
  • Kõigil sektoritel on potentsiaali oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt vähendada. Linnapiirkonnad võivad pakkuda tõhusat platvormi KHG vähendamise meetmete rakendamise kiirendamiseks, sealhulgas hoonetest, transpordist, toiduainete tootmisest ja tööstusest, nii otseste tootmisega seotud heidete vähendamise kui ka tarbija poolse nõudlusega seotud meetmete kaudu.
  • Otsesed leevendusvõimalused, mis maksavad kuni 100 USA dollarit CO2-ekvivalendi kohta, võivad 2030. aastaks vähendada ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2019. aasta tasemega võrreldes vähemalt poole võrra.
  • Samuti on olemas märkimisväärne tarbija poolse KHG leevendamise potentsiaal ja 2050. aastaks võib see vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40–70% kogu maailmas. Sellised strateegiad hõlmavad infrastruktuuri kasutamist, tarbijapoolsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ja sotsiaalkultuurilisi muutusi, mis on kooskõlas tervise ja inimeste heaolu parandamisega.
  • Pärast CO2 neto-nulltaseme saavutamist on süsinikdioksiidi eemaldamise (CDR) tehnoloogiad vajalikud, et jätkata kasvuhoonegaaside jääkheitmete tasakaalustamist ja neid võib vaja minna ka globaalse soojenemise vähendamiseks. Erinevatel CDR-i tehnoloogiatel on erinev küpsusaste, hind ja kulud ning potentsiaal. CDR-i laiaulatuslikul kasutuselevõtul on teostatavuse ja jätkusuutlikkusega seotud piirangud.
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste kiire ja suuremahulise vähenemisega väheneb soojenemispiiride ületamise tõenäosus ja sõltuvus CDR-i tehnoloogiatest.
  • Kui Pariisi kokkuleppe globaalset pikaajalist temperatuurieesmärki ei saavutata, ei ole võimalik saavutada ÜRO 2030. aasta säästva arengu eesmärke (SDG).
  • Ülemaailmse pikaajalise temperatuurieesmärgi saavutamiseks vajaliku KHG vähendamise saavutamiseks on vaja tõhustatud juhtimissüsteeme, institutsioone ning sotsiaalset ja majanduslikku koostööd, sealhulgas kõikide tasandite osalejate ja sidusrühmadega, ning rahvusvahelist koostööd.
  • Kogemused näitavad, et regulatiivsed ja turupõhised meetmed, sealhulgas süsinikdioksiidi hinnakujundus (sh maksud ja KHG heidetega kauplemine) on olnud edukad lühiajaliste kliimamuutuste poliitika eesmärkide saavutamisel.
  • Koordineeritud sektoriteülene poliitika ja planeerimine võib suurendada sünergiat ja vältida või vähendada konflikte kliimamuutuste leevendamise- ja kohanemispoliitikate vahel või teiste säästva arengu eesmärkidega, vähendades samal ajal haavatavust kliimamuutustele ja nendega seotud riske.
  • Koostöö sotsiaal- ja majanduspartnerite ning kodanikega ümberkujundavate muutuste võrdsusõiguslikkuse ja sissetulekute ümberjagamise tagajärgede leevendamisel, võimaldab tõenäoliselt kiirendada heitkoguste vähendamist ja süsteemide ümberkujundamist.
  • Kliimaseadused, mis loovad tõhusad valitsemisinstitutsioonid, hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi ja võimaldavad kaasamisraamistikke poliitika väljatöötamiseks, annavad kindluse investeeringuteks vähese heitega tehnoloogiatesse ja infrastruktuuridesse.
  • KHG-de leevenduseesmärkide saavutamiseks tuleb kliimameetmete rahastusvoogusid suurendada ning seda toetab tõhusam rahvusvaheline rahastusealane koostöö ja õiglased üleminekud.
  • Tõhus rahvusvaheline koostöö partnerluste ja lepingute kaudu, sealhulgas valitsusväliste partneritega, on kliimamuutuse leevendamise ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks ülioluline, sealhulgas riiklikul, piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.