VIDEO: Eesti kõige saastatum veekogu sai puhtaks

Kroodi oja. F: keskkonnaministeerium

2017. aastal käivitunud Kroodi oja jääkreostuse likvideerimistööd on nüüdseks lõppenud. Maardu järvest Muuga lahte voolav Kroodi oja oli veel mõned aastad tagasi väga saastunud, sisaldades ohtlikke aineid alates naftajääkidest ja lõpetades tsingi, vase ja nikliühenditega ning oja kaldad olid reostunud arseeniga, teatas keskkonnaministeerium.

Nüüdseks on puhastatud oja tiikidest välja kaevatud naftasaadustega saastunud muda. Ühtekokku kaevati settetiikidest välja ja puhastati termilise töötlemisega 51 700 kuupmeetrit muda, mida juba puhastatuna kasutati Kroodi oja keskjooksul asuva raskemetallidega reostunud tootmisjäätmete ladestusala katmiseks.

Lisaks pinnase puhastamisele rajati oja keskjooksule uus säng ja juhiti oja uude kilomeetripikkusesse sängi tootmisjäätmete ladestusalast mööda. Kroodi oja alamjooks puhastati 1,4 kilomeetri ulatuses saastunud pinnase väljakaevamise teel.

Keskkonnaminister Erki Savisaar tõdes, et Kroodi oja sai puhtaks väga tõsisest reostusest. “Enne tööde algust oli Kroodi oja Eesti kõige saastatum veekogu. Nüüd on tänu tehtud töödele Tallinna lähiümbruse keskkonnaseisund tublisti paranenud, samuti on see suur võit Soome lahe keskkonnale,” lausus keskkonnaminister, kelle sõnul tuleb jääkreostuse likvideerimistöid teha veel paljudes kohtades üle Eesti.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektijuhi Raimo Jaaksoo sõnul puhastati Kroodi oja tiikidest väljakaevatud saastunud muda termodesorptsiooni tehnoloogia abil.

“Selle tehnoloogiaga saastunud pinnases sisalduvad saasteained aurustatakse ning pärast gaaside järelpõletust eemaldatakse ka peentolm. Kõige lõpuks töödeldakse gaasid veel lisaks naatriumhüdroksiidi vesilahusega,” selgitas Jaaksoo.

1893. aastal Maardu järve ja Muuga lahe vahele kaevatud Kroodi oja vee kvaliteet oli halvim 1960. ja 1970. aastatel, mil Maardu keemiakombinaadis toodeti väävelhapet ja superfosfaati. Sellal ei rakendatud vee kaitseks mingeid meetmeid ja kogu reostus juhiti ojja, mille kaudu see jõudis Muuga lahte. 

Olukord hakkas paranema möödunud sajandi lõpus, kui fosforiiditootmine Maardus lõppes ning ettevõtted hakkasid pöörama tähelepanu ka keskkonnale.

Järgmise 50 aasta jooksul tehakse Kroodi oja põhja- ja pinnavee seiret, kuid juba praegused näitajad on enam kui lootustandvad – kogu tiikidest väljakaevatud saastunud muda  on puhastatud naftasaadustest nii, et see on oluliselt puhtam kui nõutud sihtarv 100 mg/kg. 

Kroodi oja puhastustöid tegid ettevõtted Savaterra Oy ja SavaClean OÜ. Tööde 8,8 miljoni euro suurusest maksumusest tuli 85 protsenti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja 15 protsenti kaeti KIKi keskkonnaprogrammist ning riigieelarvest.

Eestis on inventeeritud ühtekokku üle 300 jääkreostusobjekti. Kõige sagedamini pärineb jääkreostus kütuste, sh kütteõlide hoiustamisest ja laadimisest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.