2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside taseme, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.
Miljonite inimeste igapäevaelu pöörasid pea peale kuumalained, üleujutused, põuad, maastikupõlengud ja kiirelt intensiivistuvad troopilised tsüklonid, mis põhjustasid kannatusi ja vigastusi.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) ülevaade kinnitab, et 2023. aasta oli läbi aegade kõige soojem – maapinnalähedane globaalne keskmine õhutemperatuur oli 1,45 kraadi üle tööstuseelse perioodi keskmise. Ühtlasi oli tegemist kõige soojema 10-aastase perioodiga.
„Maailm läheb soojemaks ja rekordid purunevad. Muutuva kliima tingimustes näeme erinevat ilma ja tema äärmuslikke tujusid. Seda olulisem on kindlustada elanikkonda kõrge õigustatavusega ilmaprognooside ja varajaste hoiatustega. Töö kvaliteedi, täpsuse ja usaldusväärsuse nimel käib igapäevaselt,“ ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Eestis oli 2023. aasta pikas andmereas 6.–9. kohal.
Positiivse poole pealt saab ülevaatest välja tuua, et 2023. aastal suurenes taastuvenergia installeeritud võimsus võrreldes 2022. aastaga ligi 50% 510 gigavatini (eesmärk 2030. aastaks on 11 000 GW).
Kliimaga seotud finantside maht suurenes 2021–2022 perioodil samuti ligi kahekordselt võrreldes 2019–2020 tasemega, jõudes 1,3 triljoni USA dollarini (eesmärk 2030. aastaks on 9 triljonit). Samas on rahastus kliimamuutustega kohanemiseks jätkuvalt ebapiisav.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
