Omapärase kajava huikehäälega ja halli sulestikuga sookurg on Eesti soode ja rabade lind, keda võib enne paaride moodustamist kevaditi ka põldude peal kohata. Kui oleme harjunud, et kured tulevad kevadel siia ja rändavad talve tulles siit minema, siis värskelt Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö tulemused annavad mõista, et kliimamuutuste tõttu on muutumas ka sookurgede rändetee ning neid võib talviti püsivalt kohata ka paikades, kust nad tavaliselt lõunasse lendavad.
Rohegeenius uuris kaitstud väitekirja „Sookure (Grus grus) pesitsus- ja rändeökoloogia. Breeding and migration ecology of Common Crane (Grus grus)“ autorilt Ivar Ojastelt, kuidas kliimamuutused sookurgede elu täpsemalt mõjutavad ja kas me peaks ütluse “kured läinud, kurjad ilmad” pikas perspektiivis hoopis ümber vaatama.
Täna kliimamuutustele muutuvad lindude talvitusalad kuivemaks ja ilm soojemaks, mistõttu paljud märgalad kaovad ning Ojaste sõnul tähendab see sookurgede jaoks seda, et nende talvitusalad nihkuvad järjest enam põhja poole. “Täna talvituvad sookured võrdlemisi regulaarselt juba Saksamaal ja Poolas,” märkis Ojaste ja lisab, et Saksamaal ja Tšehhis on juba ette tulnud, et seal pesitsev kurepaar ei lähegi enam rändama. Kui tavaline toonekurg on tuntud kaugrändaja, siis sookurg talvitub Vahemere ääres.
Liigile kui sellisele on rändama mitte minek või rännutee lühenemine soodne, sest enamik hukkumisi leiab aset just rännu ajal. Ojaste märgib, et linnud on paigale jäädes tervemad ja tugevamad pesade tegemiseks ja uute järglaste saamiseks kui kevadel pikalt rännult tulles.
Nokk kinni, saba lahti…
Kui kliimamuutused tingivad selle, et sookured jäävad üha enam paikseks ning on seeläbi tervemad, on taolisel muutusel aga teine aspekt, mis lindude siiajäämisele ei pruugi nii hästi ei mõjuda. “Kliimamuutused toovad meie regioonis kaasa soojema ja kuivema suve, mis tähendab poegi siin kasvatavatele lindudele seda, et neil on raske siit vajalikku toitu kätte saada,” selgitab Ojaste, öeldes küll, et seda teemat on veel vähe uuritud, et põhjapanevaid järeldusi teha, kuna kliima soojenedes tulevad siiakanti elama ka uued putukad.
Pesitsusedukust mõjutabki kõige enam kättesaadav toit ja kui suvi on kuiv ja pikk, siis süüa lihtsalt ei jätku. Sest kliima soojenemine ei mõjuta ju vaid sookurgi, vaid paljusid rändlinde, kes siia paigale jäävad, selle asemel et ära lennata. Ojastu toob kurva näite eelmise aasta Rootsist, kus taolise pika ja kuiva suve tõttu oli sealsete sookurgede pesitsusedukus peaaegu et nullilähedane.
Ojaste uuris oma doktoritöös Eestis pesitseva sookure pesitsus- ja rändeökoloogilisi aspekte. Töö endaga on võimalik lähemalt tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus ja Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
