Jääteed on osa meie heast talvest. Ühtpidi on need alati olnud kohalikele elanikele hea võimalus paremini saare ja mandri vahel liikuma saada, teistpidi on jääteed ka turistidele põnev vaadata ja kogeda. Eestis on kokku seitse ametlikku jääteed, mille kogupikkus on umbes 80 km: Hiiumaa ja mandri vahel, Hiiumaa ja Saaremaa vahel, Muhu ja mandri vahel, Vormsi ja mandri vahel, Kihnu ja mandri vahel, Haapsalu ja Noarootsi vahel ning Laaksaare ja Piirissaare vahel, ja jääteed rajatakse siis, kui jääkatte paksus on vähemalt 20 cm. Kliima aga soojeneb ja ühes sellega lüheneb ka aeg, mil mil jääteed on võimalik rajada – mida soojemaks läheb, seda vähem jääd.
Rohegeenius uuris Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi juhilt Aleksei Lotmanilt, millisena näeb tema meie jääteede tulevikku ja kauaks neid jagub. Kuigi kliima liigitub määramatu nähtuse alla, pole Lotmani sõnul siiski põhjust kahelda, et mida rohkem inimkond kasvuhoonegaase atmosfääri paiskab, seda soojemaks kliima läheb ning see mõjutab meie jääteede rajamist oluliselt. “Kui palju kliima sel sajandil soojeneb, sõltub sellest, kui kiiresti inimkond emissioone vähendab – sellest sõltub omakorda, kui kaua veel saame võimalust talvel jää peal liikuda,” ütleb Lotman.
Lotman kaldub juba tänastes talvedes nägema aga muutuva kliima märke, järjest tavalisemaks on muutunud talv, kus jää autot ei kanna. Ta lisab siiski, et eks igaüks ise otsustab, kas aina õhem jää on inimtekkelise kliimamuutuse tagajärg või mahub patuga pooleks veel loodusliku varieeruvuse sisse, sest iga üksiku aasta puhul on alati võimalik arvata nii- või naapidi. “Loomulikult on talvede vahel üksjagu varieeruvust, nii et lootust külmadele talvedele ikka veel on ja tõsiseltvõetava
rahvusvahelise kliimapoliitika tegelikuks saamisel jääb ka tulevikus mõni talv külmaks,” leiab Lotman.
Autoga jää peal sõitmine tähendab kindlasti ka teatavat keskkonnareostust. “Autod on reostajad ja seda ka jääteel,” sõnab ta ja lisab, et iga auto annab oma “panuse” üleilmsesse kliimamuutusesse, sõltumata sellest, kas ta sõidab jää peal või maanteel. Kui auto on tehniliselt korras, tal on nõuetekohane mootor, õli ja kütus, siis on Lotmani sõnul konkreetse mereosa reostamise võimalus autoga väike, näiteks mootorpaatide ja skuutrite reostus on merel jääteel sõitvast autost suurem. Kuigi jääteedel sõitvaid autosid ei seata meres naftareostuse tekitajate hulgas kõrgele, on alati siiski risk, et autoga jääl olles midagi juhtub ja autost jääle lekkinud õli satub merre.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
